sellele, kui palju konkreetne sõiduk avalikku maanteed tegelikult kasutab. Vedajad, kes 6 kasutavad infrastruktuuri vähem, maksavad ka vähem. Sellega välditakse vedajate diskrimineerimist, mis moonutab ausat konkurentsi. Raskeveokimaksu seadus maksustab kõiki vedajaid iga-aastase maksuga, mille suurus ei sõltu infrastruktuuri kasutamise intensiivsusest. Eesti vedajad maksavad Eestis iga-aastast automaksu ja teistes riikides kasutustasu, teiste riikide vedajad maksavad küll koduriigis automaksu, aga Eestis kasutustasu ei maksa. Raskeveokimaksu laekus 2008. aastal 63 miljonit krooni. 7. juuni 2011a. Euroopa Parlamendi hääletusel anti lõplik heakskiit ettepanekule võtta vastu uued ELi eeskirjad, millega lubatakse liikmesriikidel maksustada raskeveokeid mitte üksnes taristukulude eest, nagu praegu kehtiv kord ette näeb, vaid nõuda ka lisatasu, mis kataks õhu- ja mürasaastekulud.
Kasutustasu mõte on maksta üksnes vastavalt sellele, kui palju otsene sõiduk avalikku maanteed tegelikult kasutab. Need veokid, kes kasutavad infrastruktuuri vähem, siis nemad ka maksavad vähem. Sellega on võimalik vältida vedajate diskrimineerimist, mis moonutab ausat konkurentsi. Raskeveokimaksu seadus maksustab kõiki vedajaid iga-aastase maksuga, selle suurus aga ei sõltu infrastruktuuri kasutamise intensiivsusest. Vedajad maksavad Eestis iga-aastast automaksu ja teistes riikides kasutustasu, teiste riikide vedajad maksavad küll koduriigis automaksu, aga Eesti kasutustasu ei maksa. (Lehis, Lasse 2009) 3.3 Maksu objekt Raskeveokimaksuga maksustatakse liiklusregistris registreeritud, veoste vedamiseks ette nähtud 12- tonnise või suurema registrimassi või täismassiga veoauto ning veoautost ja ühest või enamast haagisest koostatud 12- tonnise või suurema registri või täismassiga autorong, mille
suurim majandus Hiina, mis kasvab just 2028. aastaks esimest korda USA- Dmitri Jegorov, Rahandusministeeriumi asekantsler, endine Maksu- st suuremaks. ja Tolliameti peadirektori asetäitja Suurimad majandused aastal 2028: Sel ajal kui Eesti kempleb ikka alles automaksu, erisoodustusmaksu ja 1. Hiina muude kitsast kohalikku laadi küsimuste üle, on muu maailma tähelepanu 2. USA http://www.cebr.com/reports/cebr-world- üha enam haaratud OECD ja G20 riikide rahvusvahelise maksukoostöö 3. India economic-league-table/ 26.12
15. Avalik-õiguslike rahaliste kohustuste seaduslikkus Riigikohtu praktikas (näited 2-3 lahendit) vt õppematerjal ÕIS Maksu mõiste PS-s ning MKS-s ei pruugi kattuda. Põhiseaduse paragrahvi 113 kaitsealas on kõik avalik-õiguslikud rahalised kohustused, sõltumata sellest, kuidas neid ühes või teises õigusaktis nimetatakse (RKÜKo 22.12.2000, 3-4-1-10-00). Seadusandja ei saa (ei tohi!) paragrahvist kõrvale hiilida sel teel, et annab avalik-õiguslikele tasudele muid nimetusi (nt automaksu asemel keskkonnalõiv!) või jätab mõned seaduses nimetatud maksu kohustuslikud elemendid kehtestamata. Küll aga tuleb märkida, et MKS-s kasutatav maksu mõiste on tuletatud maksuõigussuhte teoreetilisest käsitlusest ning seda võib pidada seadusandja enda poolt PS §-le 113 antud tõlgenduseks. Riigikohus on oma otsuses (RKPJKo 23.03.1998, 3-4-1-2-98) märkinud, et kõik maksuõigussuhte kohustuslikud elemendid
Liikmesriigid on vabad oma maksusüsteemide valikutes. Vajalik ei ole laialdane liikmesriikide maksusüsteemide harmoniseerimine, tegelikkuses vajatakse rahvuslike poliitikate paremat koordineerimist. Maksupoliitika peamised prioriteet: piiriülese majandustegevuse maksutakistuste kõrvaldamine nii füüsiliste isikute kui ettevõtete tasandil. Senini on tegeldud ettevõtte ja füüsiliste isikute maksude, käibemaksu (VAT), ja automaksu teemadega. Nn ,,laual" olevad teemad on: uurimis- ja arendustegevuse (R&D) maksundus, kvalifitseeritud häälteenamuse nõude sisseseadmine maksuküsimuste üle otsustamisel ELis, (senini ühehäälsuse nõue!), mittesiduvate soovituste kasutamine seadusandlike aktide asemel, perioodiline EL liikmesriikide maksusüsteemide analüüs; hea maksutava (läbipaistvus, infovahetus, õiglane maksukonkurents) juurutamine - 2012 asutatud Platform for Tax
annaabi.ee 
