traagiline; lootusetu; (Tarapita). E. draama: 1 tegelane; tähtsad tema muljed, nägemused, elamused; kõrvaltegelased üldistatud kujud; põlvkondade vastuolud; klassikonfliktid; (E.O'Neill). Imazism: luuletuse kujund tähtis; vabavärsiline luuletus; (T.S.Eliot). Dadaism: ürgne suhe maailmaga; eitasid klassikalist kirjandust; ei usu moraali, regiooni, ideedesse; vihkavad silmakirjalikkust, ühiskonnakorraldust; müraluuletus, gümnasistiline luuletus; automaatkirjutus; (H.Arp). Sürrealism: lähtealuseks unenäod, alateadvus, nägemused; automaatkirjutus; mõistuse kontroll kaotada; (A.Breton). Avangardism: manifestid ja programmid; võituslik; nõudis edasiminekut; kirjanduslike ja sotsiaalsete traditsioonide hülgamine; liikumised olid agressiivsed, äratasid tähelepanu. Modernism: keskseid probleeme on inimese mina, tema identiteet; ei tea kes nad on; peitub keegi teine v isegi mitu kedagi teist; ei määra oma identiteeti ise vaid on teiste inimeste
Majakovski, Severjanin, Marinetti. Ekspressionism närviline, ülierutatud, võigas; sõjameeleolud ja koledused. Saksamaa. Trakl, Becher, Under. Kubism sisu teisejärguline, tähtis vorm, väline pilt. Prantsusmaa. Apollinaire. Imazism kõige keerulisem, intellektuaalsem, põhineb assotsiatsioonidel. Inglismaa, USA. Pound, Eliot, Rummo. Akmeism realismi juurde tagasipöördumine. Venemaa. Ahmatova, Gumiljov. Dadaism ja sürrealism realismi eitus, sünnib alateadlikult, automaatkirjutus, eitab kõike mõistuslikku ja loogilist, lõhub ja skandaalitseb; kirjavahemärgid jäetakse ära. Prantsusmaa. Breton, Apoillinaire, Eluard, Ehin.
I maailmasõda tingis D tugeva sõjavastase hoiaku. Elu ja kunsti mõttekus langesid kahtluse alla. Kunstnikud pöördusid iseenda ja kunsti vastu. SÜRREALISM tekkis 1919 Prantsusmaal. Endised dadaistid muutusid sürrealistideks. André Breton, Louis Aragon, Philippe Soupault, Paul Eluard. Sürrealism süvenes dadaismi poolt pakutusse ja arendas seda edasi. I teos Breton ja Soupault ,,Magnetväljad" (1919), automaatkirjutus, kasutades unenägu ja hüpnoosiseisundit. Esile tõsta ja väärtustada käitumist ja nähtusi, mis olid kaasaegses ühiskonnas alla surutud. S võtsid kogu vastutuse inimliku käitumise eest vägivalda tuleks aktsepteerida. Erootika, automaatkirjutus, unenägude kasutamine loomingus, maagiline käitumine ja esoteerilisus. Oluline oli kujutlusvõime vabastamine. Poeetilise kujutlusvõime jõud peab muutuma praktiliseks, unenäod teostuma käegakatsutavate objektidena
suveräänset positsiooni, kuna keel on süsteem ja sürrealistliku liikumise romantili seks taotluseks oli koodide otsene purustamine, mis on muide illusoorne, sest koodi ei saa hävitada, teda saab üksnes ,,üle mängida" ent kutsudes lakkama tult üles jõhkralt rikkuma tavatähendusi (kuulus sürrealistlik ,,katkestus"), nõudes, et käsi kirjutaks võimalikult kiiresti sellest, mida mõistuski veel ei tea (automaatkirjutus), tunnustades ja rakendades mit - mekesikirjutamise printsiipi, aitas sürrealism siiski kaasa Autori kuju desakraliseerimisele. Lisaks, väljaspool kirjandust ennast (tõtt-öelda hakkavad need eristused küll aeguma), pakkus keeleteadus Autori hävitamiseks välja väärtusliku analüütilise vahendi, näidates, et lausumine tervikuna on tühi protsess, mis funktsioneerib väga hästi ka ilma, et oleks tarvis
Häälutus - sound poetry ,,Ankruketi lõpp on laulu algus" on enamvähem eeskujulik sürrealistlik luulekogu. On näha, et noorel Laabanil on tõsine usk, et selle keelelise tegevuse kaugu on võimalik saavuta automatismi ideaal mingi selline seisund, kus me laseme oma korntrolliva teavuse vabaks ja keel hakkab ise kõnelema, kui see väljavoolamine algab, siis ilmuvad teaalsused, mis olid lapsepõlves. Automaatkirjutus peaks saavutama ka seda, et jõutakse kuhugi uuele reaalsuse tasandile. Kui sürrealismi tõsiselt võtta, siis tegeletakse koguaeg reaalsusega, aga see reaalsus, mida me igapäevaselt tajume on vaid üks tasand sellest. ,,Autoportree" stiilis luule tekitas hämmingut, sellega ei osatud midagi peale hakata. On olemas konservatiivne kriitika, mis ütleb, et Laaban on lihtsalt hull ja sellist luulet meie kultuur ei vaja
absurdseid või sürrealistlikke värsse. Seda teksti on positiivse külje pealt kommenteeritud nii, et siin on olemas lüüriline mina ehk Viktor Märg. Kivisildnik ise on andnud mõista, et see on poeem Viktor Kingissepast. See isik ongi subjekt, mis teksti käigus ennast loob. Nii, et see maailm, mida siin esitatakse, pole valmis, vaid seda alles luuakse. See tekst viitab kogu aeg edasiminekule või liikumisele. Esiteks seesama sürrealistlik automaatkirjutus on oma olemuselt juba impulsiivne, spontaanne ja selle kaudu üritatakse sõnastada alateadvuse informatsiooni. Sellele liikumisele, dünaamilisusele osutab ka teksti kujundus teksti all jooksev südame kardiogramm. See tekst ei aree traditsioonilise luule kombel mõttelt mõttele, vaid hoopis sõnalt sõnale. Nende spontaansete sõnade vahel peaks tekkima üllatuslikud, originaalsed seosed. See säde peaks tekkima kahe erineva sõna kokku puutumisel. Igal juhul