............................ 16 6.3.3. Hulgi üksikplasmotsütoomi ravi ............................................................ 17 6.3.4. Loiu kuluga müeloomi ravi .................................................................... 17 6.3.5. Hulgimüeloomi ravi ............................................................................... 17 -2- 6.3.5.1. Patsiendid, kellele on planeeritud autoloogne vereloome tüvirakkude siirdamine osana induktsioonravist .......................................... 18 6.3.5.2. Induktsioonravi patsientidel, kellele ei planeerita autoloogset siirdamist ...................................................................................................... 20 6.4. Kõrgdoosis keemiaravi ja vereloome tüvirakkude siirdamine...................... 22 6.4.1. Autoloogne vereloome tüvirakkude siirdamine .................
struktuuridele seonduvad/milliseid peptiide seovad ja mis neid iseloomustab? alfa beeta Ig (BCR) ekspresseerub B- raku pinnal. B- rakk tunneb ära kas lineaarseid või konformatsioonilisi epitoope (valgulisi, karbohüdraatseid ja lipiidseid). TCR ekspresseerub T- raku pinnal. T rakk tunneb ära ainult lineaarseid peptiidseid epitoope mis on seondunud MHCII või MHCI molekulidele. TCR spetsiifilisus MHC suhtes: Kui autoloogne MHC presenteerib viirust mille suhtes T rakk on spetsiifiline, siis toimub raku lüüs. Kui allogeenne MHC presenteerib sama viirust või kui autoloogne MHC presenteerib teist viirust, siis lüüsi ei toimu. T rakkude aktivatsiooniks on vajalik kolmikkompleks: peptiid (9 aa) + MHC I+TCR-Tc või peptiid (12-25 aa) + MHC II+TCR-Th. MHCI esineb kõikidel keha tuumsetel rakkudel, selleks et immuunrakkudele esitleda raku sees toodetud (= endogeenseid) valke.
Miks kasvajad ikka tekivad siis? Sest lõpuks peab millesegi ära usrema ja lapsi jääb rohkem ellu, kasvajatel võimalus tekkida 20 a jooksul. Immuunvastus kudede siirdamisel Siirdamine-/transplantatsioon/transfusioon(kui pole tahke ülekanne – vereülekanne nt) — rakkude, kudede, organite (graft – ülekantav materjal, kõik eelenvad) ülekanne doonor - võetakse retsipient /host/ - antakse lokalisatsioon –ortotoopne /heterotoopne (sõrmest varavas) – sama või erinev koht autoloogne-sama organismi piires nahaülekanne süngeenne-geneetiliselt identne, allogeenne-sama liigi piires ksenogeenne-erinevate liikide vahel tüvirakud Vereülekanne kõige levinum. Järgmisena sarvkest, siirdamisedukus väga suur, soovitav jälgida kokkusobivust AB0 veregrupi osas. Sarvkestas pole veresooni ja lümfotsüüdid, ke ssaakks kontrollida kas on oma või võõrad rakud ei pääse ligi üldse. Neerud ka suht popid. Miks nahka ei saa kanda teisele üle
aastast mitme aastani. Nüüdisajal pööratakse suurt tähelepanu kombineeritud tsütostaatilisele ravile. Sel puhul kasutatakse üheaegselt 2-5 haigust modifitseerivat ravimit. Immuunteraapias on leidnud kasutamist monoklonaalsed antikehad, nt anti-CD4, anti-CD5, anti-CD7, anti-CD52, anti-TNFα ja interferooni preparaadid. Sellisel ravil on aga olnud palju kõrvalnähte. Perspektiivseks on osutunud luuüdi ja vere tüvirakkude autoloogne transplantatsion. Näidustusteks oleksid SEL, raskete tüsistustega reumatiodartriit, dermatomüosiit jt. R Süsteemne erütematoosne luupus (SEL ja SLE) SEL kuulub mitteelundispetsiifiliste autoimmuunhaiguste hulka, mille puhul esineb lai tsirkuleerivate antikehade spekter. Häiritud on immunoloogiline homöostaas, põhjuseks defekt rakulise immuniteedi lülis (T-lümfotsüüdid) ja humoraalse immuniteedi hüperaktiivsus (B-lümfotsüüdid). Peamised immunoloogilised tunnused: