isegi ei teadvusta. Unistused ja pildid elust, mida nad tegelikult tahaks elada, jäävad vaid unistusteks. Seda seepärast, et nad on iseenda vangid, ja vangil pole vabadust. Kas ma ennast võin samastada justkui vangiga trellideta vanglas? Kui vaatan oma elu praegu, siis tundub küll nagu ma oleksin vaba. Ma ei pea iga päev üheksast viieni tööl käima, mul ei ole lapsi, kes piiraksid mu vabadust ning kelle eest peaksin hoolitsema. Mul ei ole autoliisingut või suurt pangalaenu, mille tõttu ma ennast seotuna tunneksin. Sellest hoolimata ei ole ma täiesti vaba. Mulle nagu kõikidele teistele inimestele kehtivad võrdselt reeglid ja kohustused, millest tuleb kinni pidada, segi kui ei taha. On loomulik, et ma ütlen vastutulevale tuttavale inimesele ,,tere", kuigi ehk tegelikult ei tahaks, see aga on viisakas ja õige. Poes ei tohiks teistest ette trügida, sest see oleks ebaviisakas. Samamoodi ei võta ma
on alla üheksa kuu, saab õppelaenu poole maksimaalmäära ulatuses. Swedbank pakub õppelaenu 2015/2016 õppeaastal maksimaalmääraga 960 eurot laenusaaja kohta, kelle õpingute kestus õppekava järgi on kuus kuni 8 kalendrikuud ning 1920 eurot laenusaaja kohta, kelle õpingute kestus on üheksa kalendrikuud või enam. LHV õppelaenu ei paku. intressimäär SEB-is on 5% laenujäägilt aastas ning Swedbankis on täpselt samad tingimused. 1.4 AUTOLIISING JA AUTOLAEN Swedbank pakub autoliisingut alates 5000 eurost , ilma käibemaksuta. Liisingu tähtaeg on 12-84 kuud ning kasutusrendi puhul kuni 60 kuud. Omafinantseering peab olema 10% auto hinnast. Autot liisingusse võttes peab olema kuine sissetulek vähemalt 600 eurot ning kaskokindlustus on kohustuslik. Liisitud auto kuulub liisingufirmale. SEB pakub autoliisingut alates 3000 eurost mis on Swedbank-iga võrreldes 2000 eurot väiksem. Liisinguperioodi pikkus on 12-72 kuud ning omafinantseering peab samuti olema 10%.
,,miski" ning meile on ette programmeeritudm kuidas käituda ning milliseid valikuid teha? Kas me oleme ikka nii priid oma tahtmistesm kui meile tundub? Vaadates enda praegust elu, võiksin ka mina väita, et ma olen vaba. Ma ei pea käima hommikust õhtuni tööl, mul ei ole lapsi, kes piiraksid mu vabadust ning kelle eest peaksin hoolitsema. Gümnaasiumis ja trennides käin ma vabatahtlikult. Mul ei ole pangalaenu ega autoliisingut, mille tõttu ennast seotuna tundma peaksin. Kuid siiski on me ümber väga palju märkamatut, mis meid salamisi vangistavad: sotsiaalne surve, meid ümbritsev materiaalne vara, ühiskond ning eelkõige meie endi mõttelaad ja olemus. Igapäevaselt ümbritsevad meid ühiskonna poolt paika pandud reeglid ja üldiselt ei pane me isegi tähele, et nad meid piiraksid. Õigusliku normi alla kuuluvad lihtsad asjad, nagu
Kujutame ette noort perekonda. Tihti ei soovi noored inimesed vanemate juures elada, pangalaenuta elamist ei ole tänapäeval tavalisel perekonnal võimalik osta. Kodulaenu võtmine on otsustatud (mis ei ole iseenesest paha, kui korteri suurus ja asukoht valitakse nii, et kuumaksed on taskukohased ning inimestel jätkub inimväärne elu). Järgmiselt sünnib perre väikelaps, vajaks autot, võetakse autoliisingut (mis ei ole ka iseenesest halb, kui inimesed saavad aru, et liisingule lisanduvad veel kidlustused, bensiini raha ja muud kulutused. Kulutusi ja mugavusi kaalutledes, võiks siin otsustada vanema auto kasuks või mingi ajani üldse ostmata jätta). Ja avastades laenuvõimalusi, soovivad noored ka tehnikat, riideid ja muid reklaamis nähtud ,,ilusa elu märke". Siin on tõesti koht, kus peab peatuma ja aru saama, et rohkem ei ole alati parem. Ja mitte ainult majanduslikult
näiteks ,,ma ei tea" asemel mai tea. Eesti teedel liiklevate autode hulk on kahekümne aastaga kolmekordistunud ning lääne päritolu sõidukid on välja söönud vene autod ja seda juba kümme aastat tagasi. Eesti autopark läänestus kiiremini, kui ühiskond ja majandus. Autoregistrikeskuse andmetel müüdi või osteti 2000. aastal Eestis üks sõiduk keskmiselt iga kahe minuti tagant. 1994. aasta oli uute autode murdepunkt, mil Hansa Liising hakkas esimesena pakkuma autoliisingut. Peamiselt olid autoostjateks firmad. Liisinguintress oli keskmiselt 18 protsenti. Aastal 2000, mil majandus elavnes langes liisinguprotsent 9 protsendini. Hetkel on liisimistingimused aga palju paindlikumad kui varem. Ka autohinnad olid varem madalamad ja ei olnud nii uhkeid mudeleid kui hetkel. Praegusel aastal 2009, mil on üleriigiline majanduslangus on autohinnad langenud alla oma hinna, et kuidagigi kaubast lahti saada ja võib-olla nii õnnestubki see.
annaabi.ee 
