kordistub 10m sügavusel. Mis tähendab, et näiteks liitrine plast- pudel 10m sügavusel on kortsu surutud ning mahtu on järgi vaid 0,5 liitrit. Kui seesama pudel pinnale tagasi tuua, siis surve lange- des õhk temas paisub ning veepinnal on pudeli maht jälle 1 liiter. Kui aga oleks pudel veeall 10m sügavuses täidetud kork peale keeratud ja veepinnale toodud oleks rõhk pudelis 2 at. arvestades et pinnal on rõhk 1 at jääb rõhkude vaheks 1at. See vastab juba keskmiselt täis autokummi rõhule. Selliseid gaaside ruumala muutuseid peab sukeldumisel igaljuhul arvestama. Mõned ülesanded: Kui suurt rõhku avaldab alusele 52 kg neiu, kui ta seisab 1) maapinnal kingades, mille taldade kogupindala on 280 cm2; 2) kelgul, mille pikkus on 82 cm ja laius 46 cm. Kelgu mass on 2,7 kg kelgu põhiaks on risttahukas. Lahendus: 1) Arvutame rõhu esimesel juhul Andmed: Lahendus: S = 280 cm2 = Kasutame kahte valemit.
aastani. Selle põhjus peitub eelkõige Eesti varasemas üliliberaalses majanduspoliitikas, sest stabiilse ettevõtluskeskkonna kujundamine ei ole olnud prioriteet. Eesti ettevõtjad on olnud orienteeritud maailmaturu juhuslikele allahindlustele. Lisaks suhkrutrahvile ohustab Eestit veelgi suurem jäätmekäitlustrahv. 3. mail 2008 toimus üleriigiline prügikoristusaktsioon ,,Teeme ära", mille käigus koristati metsa alt 10 000 tonni mitmesugust rämpsu ja 200 000 vana autokummi. Selline kogus prügi pani Euroopa Komisjoni kahtlema, kas Eesti prügimajandus üldse toimib või mitte. Paljudes Eesti haldusüksustes pole hetkel kasutusel jäätmete eri kogumissüsteeme kadumajapidamise ega ühiskondlikul tasandil, mis põhjustab mõnel juhul jäätmete ebaseaduslikku ladestamist. Võimalik, et ühe hoogtööpäevakuga koristatud prügikogus sai olla nii suur just sellepärast, et Eestis napib nõuetekohaseid ladestuskohti. Kohalikud omavalitsused oleksid pidanud juba 2005
2) Kasutatakse ka OCR (optical character recognition) tehnoloogiaid, mis lubab etikette lugeda nii inimese poolt kui skanneriga. 2) Uusim tehnoloogia: raadiosageduslikud identifikaatorid (RFID: Radio Frequency Identification). Võimaldab toodete ja pakendite tuvastamist raadiolainete abil. RFID pilootprojektidega alustati 2004. Esimesteks suurkasutajateks maailma suurimad jaeketid (Wal Mart, Albertson Metro, Target, Tesco), USA Kaitseministeerium, farmaatsi, autokummi- ja kaitsetööstuse ettevõtted. RFID süsteem koosneb RFID märgisest, RFID lugejast ning arvutisüsteemi riist- ja tarkvarast (joonis). Kui RFID lugeja ergastab märgise, saadetakse märgise mällu salvestatud informatsioon raadiolainetena lugejasse. Lugeja edastab vajalikud andmed arvutisüsteemi. Arvutisüsteemi (või lugeja) tarkvara filtreerib vastuvõetud informatsiooni ning tõlgib selle vajadusel infosüsteemi poolt kasutatavasse andmeformaati.
6) y=0 5.5 Otsekorrutis 55 p¨o¨orlemisel u ¨mber z-telje nii, et tema keskpunkt liigub m¨o¨oda ringjoont x2 + y 2 = r 2 (5.7) z=0 ja teda l¨abiv tasand p¨o¨orleb u ¨mber z-telje. Eeldatud on, et r > a. Tekib t¨aispuhutud autokummi meenutav pind, mida nimetatakse tooriks (joonis 5.2). z ✻ ♣ ♣♣ ❅ ♣♣♣ ♣♣ ❅ ♣♣ ♣ ♣ ♣ ♣♣♣ ♣♣♣♣ ♣ ♣ ♣ ♣ ♣ ♣♣ ♣ ♣ ♣♣
annaabi.ee 
