Miks tekkisid diktatuurid? Pärast esimest Maailmasõda kerkis esile palju demokraatlikke riike nagu näiteks Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Ungari, Tsehhoslovakkia ja Jugoslavavia. Siiski paljudes riigides eesotsas Itaalia ja Saksamaaga tekkisid diktatuurid. Miks oli neis riikides võimalik pead tõsta autokraatlikul valitsemisvormil? Kindlasti on üheks väga mõjuvaks põhjuseks majandus, kuna seda saadi enda huvidaes hästi ära kasutada. Kui riigil läks majanduslikult kehvasti, siis rahvas ootas enda nn ,,päästjat", kes nirule seisule lõpu teeks ja nad taas jalule aitaks tõsta. See võimaldas hea suuvärgiga ja ilusate lubadustega inimestel endale nime teha, saada valimistel palju hääli ning asuda riiki juhtima. Itaalias oskas seda ära kasutada Mussolini, kes sõjast väsinud rahvale
Nad on bossid, keda kardetakse, mitte liidrid, keda imetletakse. Tegelikud liidristiilid jäävada skaalale äärmuslikust positiivsest äärmusliku negatiivseni. Peaaegu iga liider kasutab segu positiivsest ja negatiivsest stiilist, kuid domineeriv stiil loob õhkkonna rühmas. Positiivne eestvedamine annab üldiselt kõrgema töörahulolu ja tulemuslikkuse. Autokraatlik, konsultatiivne ja osalev liider Võimu kasutamise viis määratleb samuti liidristiili. Igal stiilil – autokraatlikul, konsultatiivsel ja osaleval- on oma eelised ja puudused. Tavaliselt kasutab liider kõiki neid kolme stiili aja jooksul, kuid üks stiil kaldub olema domineeriv. Näiteks tavaliselt autokraatlik liider on osalev, kui teeb puhkusegraafikut ja konsultatiivne valides osakonna esindajat töökeskkonnanõukogusse. Autokraatlikud liidrid tsentraliseerivad võimu ja otsustamise iseendale. Nad määravad töötajatele täpsed tööülesanded ega oota töötajatel oma peaga mõtlemist
karistustega. Nad on bossid, keda kardetakse, mitte liidrid, keda imetletakse. Tegelikud liidristiilid jäävada skaalale äärmuslikust positiivsest äärmusliku negatiivseni. Peaaegu iga liider kasutab segu positiivsest ja negatiivsest stiilist, kuid domineeriv stiil loob õhkkonna rühmas. Positiivne eestvedamine annab üldiselt kõrgema töörahulolu ja tulemuslikkuse. Autokraatlik, konsultatiivne ja osalev liider Võimu kasutamise viis määratleb samuti liidristiili. Igal stiilil – autokraatlikul, konsultatiivsel ja osaleval- on oma eelised ja puudused. Tavaliselt kasutab liider kõiki neid kolme stiili aja jooksul, kuid üks stiil kaldub olema domineeriv. Näiteks tavaliselt autokraatlik liider on osalev, kui teeb puhkusegraafikut ja konsultatiivne valides osakonna esindajat töökeskkonnanõukogusse. Autokraatlikud liidrid tsentraliseerivad võimu ja otsustamise iseendale. Nad määravad töötajatele täpsed tööülesanded ega oota töötajatel oma peaga mõtlemist
Sellise juhi alluvatel on vähe informatsiooni asutuse asjade kohta ja vähe võimalusi enesealgatuseks. Autokraatlikku stiili peetakse tavaliselt halvaks mida võib nimetada diktatuuriks. Selline juht naudib oma võimu ja selle kasutamisõigusi. Enamik alluvatest ei soovi sellist stiili, sest see põhjustab hirmu- ja nurjumistunnet. Teisitimõtlejatel pole sellises asutuses kohta, neil tuleb harjuda või lahkuda. Autokraatlikul juhtimisstiilil on ka häid külgi see võimaldab: · Kiiresti otsustada eriti kriisiolukorras, · Kasutada vähekompetentseid alluvaid · Tänu tööülesannete täpsele määratlusele tunda alluvatel end kindlamana. Ka igapäevase ja konveiertöö puhul ei õigusta end täielikult autokraatlik stiil, vaid selle pehmem vorm- heatahtlik autokraatia, mida iseloomustab alluvatega arvestamine mitmesuguste soodustuste kasutamine ja hüvitamine.
annaabi.ee 
