Saatedokument ei ole maksevahend ega kauba omandiõigust tõendav dokument. 14. Eesti Transpordi arengukava- mida on selles kajastatud ja milliseid transpordi arenguid kavas kirjeldatakse Üha suurem rõhk transpordi arengu planeerimisel on selle ökonoomsus ja keskkonnasäästlikkus. Eesti suuremad vajadused transpordisektori arengus on säilitada põhimaanteede seisukord ja parandada tugi- ja kõrvalmaanteid, jätkata Tallinn-Tartu maantee neljarealiseks ehitamist; vähendada linnades autokasutust, parandades kõndimise, jalgrattaga sõitmise ja ühistranspordi võimalusi ning pakkuda nutikate lahenduste abil ka uusi teenuseid, eelkõige lühiajalist ratta- ja autorenti; suurendada rongiühenduste kiiruseid ja sagedusi nii, et Tallinna ja teiste linnade vahel liikumiseks on rong eelistatuim transpordivahend, parandada rongiühendusi Lätiga (Tartu-Riia liin, Rail Baltic) ja Venemaaga (Peterburi sõit kestaks vähem
bensiin- ja diiselkütuse järgi, mis on valmistatud fossiilkütustest. Kuigi transpordisektoris olevate veovahendite kütusekulu on ühe sõiduki kohta kordades suurem kui sõiduautode oma, siis üldistades annavad nad vaid kolmandiku kogu CO2-emissioonist. Seega peaks olema riiklik huvi mitte pöörata tähelepanu ainult töösõidukitele vaid arendada ka infrastruktuure vähendamaks inimeste personaalselt autokasutust. Kuigi uuemad sõidukid on keskkonnasäästlikumad, siis tänu suure rahvaarvuga riikide arengule ostetakse seal ka märkimisväärselt rohkem sõidukeid, mistõttu emissioon kokkuvõttes ei vähene, vaid hoopis suureneb. CO2 kogust on võimalik märkimisväärselt vähendada uute tehnoloogiate kasutuselevõtuga, ärimudelite ümbertöötamisega. Euroopa Liidus on vastava töö tulemusena aastaga 1990 võrreldes 1
omandiõigust tõendav dokument. 12.Eesti Transpordi arengukava- mida on selles kajastatud ja milliseid transpordi arenguid kavas kirjeldatakse Üha suurem rõhk transpordi arengu planeerimisel on selle ökonoomsus ja keskkonnasäästlikkus. Eesti suuremad vajadused transpordisektori arengus on säilitada põhimaanteede seisukord ja parandada tugi- ja kõrvalmaanteid, jätkata Tallinn-Tartu maantee neljarealiseks ehitamist; vähendada linnades autokasutust, parandades kõndimise, jalgrattaga sõitmise ja ühistranspordi võimalusi ning pakkuda nutikate lahenduste abil ka uusi teenuseid, eelkõige lühiajalist ratta- ja autorenti; suurendada rongiühenduste kiiruseid ja sagedusi nii, et Tallinna ja teiste linnade vahel liikumiseks on rong eelistatuim transpordivahend, parandada rongiühendusi Lätiga (Tartu-Riia liin, Rail Baltic) ja Venemaaga (Peterburi sõit kestaks vähem kui 5 tundi) ning ühendada lennujaam trammiliiniga;
Samuti maksustamine nõuab kulutusi. Kui tiheda liiklusega teel võib täiendav teed kasutav isik tekitada suurema sotsiaalse piirklulu, sel juhul on kasutusatasu õigustatud. Mis on lisanduva tarbimise piirkulu? Mida tähendab pakkuja keskmine kulu? 7. Transpordi välismõjud. Võivad olla positiivsed- tulud ja negatiivsed- kulud. Positiivne välismõju saab tõlgendada: soodustab tööhõive kasvu; parandab piirkonna majandustegevust; ÜT soodustab teeruumi tõhusamat kasutust, vähendab autokasutust ja keskkonnasaastet, ummikuid. Positiivse välismõju korral on tegemist sotsiaalse kasuga. Negatiivsed mõjud on: sõidukite põhjustatud ummikud, sellep ajakaotus; sõidukite põhjustatud keskkonna kahjustamine; transpordiga seotud liklusõnnetused. Ühiskonna piirkulud. Isiku piirkulud. Hinnakujundus positiivse välismõju puhul kulu kaudu (joonis 2.4) ja maksustamine negatiivsete välismõjude korral. Positiivset välismõju on tõlgendatud kulude kaudu maantee transpordis
Elukoha mõju Linnalistes asulates väiksem energiatarve kui maa-asulates; transpordi ja eluaseme energiatarve moodustab vaid poole kogutarbimisest. Transpordikäitumine Transport põhjustab 23% kogu kasvuhoonegaaside emissioonist EL-is. Transport on ainuke energiakasutussektor, kus emissioonid on pidevas kasvamises. EL-i eesmärk on vähendada CO2 heite vähenemist 60% võrra aastaks 2050. Eesmärgi saavutamiseks on vaja mõista tegureid, mis soodustavad või piiravad autokasutust. Millised tegurid võiksid aidata muuta autodest sõltuvat reisikäitumist? Väärtused, uskumused ja hoiakud (!!!) on olulised mõjurid. Säästlikud hoiakud saavad käitumist mõjutada vaid siis, kui alternatiivsed võimalused on kättesaadavad. Indiviidi positsioon sotsiaalsetes struktuurides kujundavad inimeste vajadusi ja tahtmist, aga ka võimalusi reisida. Maakasutus ja teenuste kättesaadavus piiravad ja võimaldavad transpordikäitumist. Sotsiaaltöö, inimene, ühiskond
annaabi.ee 
