külgharusid -dihaasium- tipmisest õiest allpool areneb kakskülgharu.need lõpevad õitega ja õitest allpool moodustub uuesti kakskülgharu. -monohaasium- areneb tipmisest õiest allpool ainult üks külgharu. See külgharu lõpeb õiega, millest allpool areneb jällegi üks, nüüd juba teise järgu külgharu, millel võib areneda kolmanda järgu külgharu jne. Tolmlemise tüübid: *autogaamia e isetolmlemine- õietolm pärineb samalt õielt või sama taime teiselt õielt. *ksenogaamia e võõrtolmlemine-õietolm pärineb teiselt taimelt. *tuultolmlemine e anemogaamia- tolmuterasid ülekandvaks teguriks on tuul *putuktolmlemine e entomogaamia-tolmeldajateks on putukad
domineerimise piirkonnaks./Soojaveelised jõelõigud on enamasti jõgede alamjooksud, kus eurütoopsete liikide kõrval domineerivad soojalembesed karpkalalased (viidikas, turb, tippviidikas, rünt, teib, latikas, säinas)./Ühiseks jooneks enamikule järvede väljavooludele on kalakoosluste liigivaesus. Alamad ja kõrgemad taimed, mille järgi eristatakse - ALAMATEL TAIMEDEL (VETIKATEL) ON GAMETOFÜÜT JA SPOROFÜÜT ERI ISENDID, mis võivad väliselt olla sarnased või erinevad Tolmlemine - AUTOGAAMIA e. isetolmlemine on võimalik vaid ühekojalistel taimedel õietolm samast õiest või sama taime teisest õiest RISTTOLMLEMINE e. ksenogaamia e. võõrtolmlemine. Seda peetakse bioloogiliselt väärtuslikumaks TUULTOLMLEMINE E. ANEMOFIILIA, PUTUKTOLMLEMINE E. ENTOMOFIILIA, LOOMTOLMLEMINE E. ZOOFIILIA, VESITOLMLEMINE E. HÜDROFIILIA Talvitumine Seemnetena, Eostena, Talipungadena, Risoomidena, Talvehaljaste võsudena
Apomiksis Sagely puudub õietolm, õied Enamus võililli, võivad olla taandarenenud kuldtulikad, viirpuud, hunditubakad Tolmlemine – õietolmu ülekandumine tolmukailt emakasuudmeile. Tolmeldamine – tolmuterade ülekanne loomade poolt või tahtlikult inimeste poolt 1) Autogaamia e isetolmlemine – õietolm pärineb samalt õielt sama taime teiselt õielt. Hernes, oder, nisu. Negatiivne nähtus on sugulusabielu. Üllas tunnus- vabanetakse neg. geenidest. Sugulusabielu omad surevad välja, alles jäävad need, kes on puhtad. 2) Ksenogaamia e vöörtolmlemine – õietolm pärineb teiselt taimelt. Risttolmlemine. 2.1) tuultolmlemine e anemogaamia – suur tolmuterade produktsioon, tolmuterade hea hõljumisvõime
3) Liblika pikk õie tee (mida mööda lont sisse), lõhn ei loe. 4) Kahetiivalise avatud õied (sarikalised) või avatud suured torud. 5) Lind-tolmeldaja palju nektarit, tugev õis, lõhn ei loe, värvuselt punane või oranz. 6) Nahkhiireõied palju nektarit, värv ei loe (aga hele) ja tugev lõhn. Tolmlemine õietolmu ülekandumine tolmukailt emakasuudmeile. Tolmeldamine tolmuderade ülekanne loomade poolt või tahtlikult inimeste poolt. 1) Autogaamia e. isetolmlemine õietolm pärineb samalt õielt sama taime teiselt õelt.Hernes, oder, ka nisu. Negatiivne náhtus on sugulusabielu. Üllas tunnus- vabanetakse neg.geenidest. sugulusabielu omad surevad ja alles jäävad need, kes puhtad. 2) Ksenogaamia e. vöörtolmlemine õietolm pärineb teiselt taimelt. risttolmlemine 2.1) Tuultolmlemine e. anemogaamia suur tolmuterade produktsioon, tolmuterade
söövad. 3) Liblika pikk õie tee (mida mööda lont sisse), lõhn ei loe. 4) Kahetiivalise avatud õied (sarikalised) või avatud suured torud. 5) Lind-tolmeldaja palju nektarit, tugev õis, lõhn ei loe, värvuselt punane või oranz. 6) Nahkhiireõied palju nektarit, värv ei loe (aga hele) ja tugev lõhn. Tolmlemine õietolmu ülekandumine tolmukailt emakasuudmeile. Tolmeldamine tolmuderade ülekanne loomade poolt või tahtlikult inimeste poolt. 1) Autogaamia e. isetolmlemine õietolm pärineb samalt õielt sama taime teiselt õelt.Hernes, oder, ka nisu. Negatiivne náhtus on sugulusabielu. Üllas tunnus- vabanetakse neg.geenidest. sugulusabielu omad surevad ja alles jäävad need, kes puhtad. 2) Ksenogaamia e. vöörtolmlemine õietolm pärineb teiselt taimelt. risttolmlemine 2.1) Tuultolmlemine e. anemogaamia suur tolmuterade produktsioon, tolmuterade
annaabi.ee 
