Suur osa looduslikust gaasist kasutatakse kütteks, kuid ta on ka tähtis keemiatööstuse tooraine. Propaan ja butaan vedelgaasi peamised koostisosad, mida saadakse nafta tootmisel kõrvalsaadustena. Nad vedelduvad toatemperatuuril mõneatmosfäärilise rõhu all. Vedelgaasi kasutatakse majapidamis- ja mootorikütusena. Parafiin on peamiselt n- alkaanide segu. Igapäevaelust tunneme parafiinküünlaid. Etaan ja Oktaan moodustavad koos autobensiini. 3) Iseloomusta orgaaniliste ainete oksüdeerumist, pürolüüsi mõiste. Orgaaniliste ainete oksüdeerumine Kõik orgaanilised ained on redutseerijad. Nad oksüdeeruvad oksüdeerijate toimel. Oksüdeerumisel aine reageerib hapnikuga ja lõppsaadusteks on CO2 ja H2O. Orgaanilised ained põlevad vaid gaasi kujul. Pürolüüs aine või materjali lagunemine kõrgel temperatuuril. 4) Alkaanide füüsikaliste omaduste (sulamistemp. keemistemp.,tihedus) sõltuvus struktuurist.
lahustunud saategaasi, kuni 10% vett ja 0,5% mineraalsooli. Kütteväärtus on üsna kõrge - 43,5-46,0 MJ/kg. Kütteväärtus on kütuseid iseloomustav suurus, mis näitab, kui palju energiat saadakse mingi kindla kütuseühiku kohta põletamisel. Kütteväärtust alandavad mittepõlevad lisandid. Nafta põhifraktsioonid: Küttegaas, bensiin, petrooleum, diislikütus, masuut. Oktaaniarv iseloomustab: kütuse detonatsiooni kindlust. Oktaaniarv on suurus, millega mõõdetakse autobensiini plahvatuskindlust, s.o võimet isesüttimisele vastu seista.Detonatsioon- kõrge rõhu juures võib küttesegu liiga kiiresti põlema minna ja põlemine asendub pahvatusega. selle korral on mootoris kuulda klirisevat klõrinat ehk nn kloppimist.Mootorile on detonatsioon ohtlik, põhjustab detailide kiiret kulumist või purunemist ja lisaks langeb mootori võimsus ja kütuse kulu suureneb. Halogeeniühendid on orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatomid on seotud halogeeni aatomi(te)ga
Nii klaasitud aknad ei vaja kardinaid. Plaatinametallid on efektiivsed katalüsaatorid hapete tootmisel. Viimasel aastakümnendil kulus aga 51% plaatina metallide toodangust autoheitgaasi kahjustustavate katalüsaatorite valmistamiseks. Selles muundatakse kahjulikud ja mürgised heitgaasi komponendid keskkonnale kahjutuks. Naftafraktsioonide töötlemisel plaatina-katalüsaatoriga saadakse kõrge oktaaniarvuga autobensiini. Lennukites kasutatakse plaatina-katalüsaatorit, et sissehingatavas õhus lõhustada mürgist osooni hapnikuks. (Karik 2001:59) Plaatina kuumakindlus ja püsivus sool-, lämmastik-, väävel- ja isegi vesinikfluoriidhappe suhtes teeb ta asendamatuks laboratooriumiseadmete materjaliks. Juba ülemöödunud sajandi algul hakati temast valmistama happeanumaid ja seadmeid keemiatööstusele. Justus Liebig kirjutas, et ilma plaatinanõude ja tiigliteta oleks paljude mineraalide koostis
(kalanduses: õngetina, võrguraskused). Joodistes. Pigmentides (pliivalge - 70% pliikarbonaati ja 30% pliihüdroksiidi). Elektriakumulaatorites (pliiakud). Röntgenkiirguse nõrgendajana (nt. meditsiinis). Pliiklaasi (kristallklaasi) koostises. Ajalooliselt on pliid kasutatud ka sööginõudes sulamis tinaga (i.k. pewter), tema toksilisuse tõttu seda enam ei tehta. Keskkonnaohtlikkuse tõttu on oluliselt kahanenud detonatsioonikindlust tõstva pliilisandiga autobensiini kasutamine. NB!! Plii on väga mürgine, metallidest on mürgisemad ainult kaadmium ja elavhõbe! Broom (Br) Keemiline element Broom (brómos kreeka keelest ''haisev'') on keemiliste elementide perioodilisussüsteemi VII rühma element, mittemetall, Broomi järjenumber 35, aatommass 79,904. Puhas broom on terava ärritava lõhna ja sööbiva toimega punakaspruun mürgine vedelik, mis tavalisel temperatuuril lendub pruuni auruna. Broom sarnaneb keemilistelt omadustelt klooriga. Broom
kaitsekraane radioaktiivse kiirguse vastu. Plii sulam ( Pb + Sn ) on joodis. Nii et plii kasutatakse nt: ·röntgenkiirguse nõrgendajana (nt. meditsiinis) ·haavild, raskused (kalanduses: õngetina ja võrguraskused) ·pigmentides ( pliivalge 70% pliikarbonaati ja 30% pliihüdroksiidi ·elektriakumulaatorites (pliiakud ·pliiklaasi (kristallklaasi) koostises ·keskkonnaohtlikkuse tõttu on oluliselt kahanenud detonatsioonikindlust tõstva pliilisandiga autobensiini kasutamine ·joodis ehk jootmetall on tina ja plii sulam, millega kaetakse raudplekki ja -esemeid, et muuta neid roostekindlaks · 9 Biotoime Väga väikestes kogustes leidub pliiühendeid elusorganismides ( eriti lindude ja kahepaiksete silmaläätses) . Kõik pliiühendid on tugevad mürgid. Oletatakse, et normaalses organismis on 1 kg
kokku sulatada. 5 3. KÜTUSED Liigitus Kütuseid liigitatakse agregaatoleku ja päritolu järgi. Agregaatoleku järgi jagunevad kütused: tahked kütused, vedelkütused, gaasikütused. Päritolu järgi jagunevad looduslikeks ja tehiskütusteks. 14 Looduslikud kütused on: maasüsis, nafta, turvas, küttepuit, puidu ja taimede jäätmed.14 Tehiskütused on: turba- ja puidubrikett, mootorikütused, vedelgaas, generaatorigaas, biogaas, biovedelkütus.14 Autobensiini liigitatakse oktaaniarvu järgi ning diislikütuseid aastaaja järgi. 1 Kütustele esitatavad nõuded Autobensiinidest on tarbimisse ning müügiks lubatud ainult pliivaba bensiini. Pliivabaks bensiiniks loetakse bensiini, mille pliisisaldus ei ületa 0,013g/l.19 Kütuste omadused Vedelkütused peavad olema võimalikult kõrge kütteväärtusega, neil peab olema hea segunemisvõime õhuga ja nad ei tohi korrodeerida metalle ega reageerida õhuhapnikuga
2006. aastal tarbiti Eestis vaid 68% siin toodetud biokütuste energiast, sest suur osa puidugraanulitest ning kütteturbast eksporditi. Siseturul tarbitud biokütustest saadi 75,7% puitpõhistest biokütustest, 0,3% põllumajandusest pärit taimsetest biokütustest ning 24,0% muudest biokütustest (biogaas, turvas jt). Biokütuste osakaal energia lõpptarbimises oli Eestis 2006. aastal 21,8%, transpordi biokütuste osakaal diislikütuse ja autobensiini kogutarbimisest 0,15%. [17] Tulevikus tuleks rohkem tähelepanu pöörata raiejäätmetele ja ka alternatiivsetele võimalustele puitkütuste tootmisel kändude juurimisele, raiejäätmete kogumisele kraavikallastelt ja elektriliini trassidelt, energiametsade kasvatamisele jne. Traditsioonilisest metsandusest ja saetööstustest tekkiva puitpõhise kütuse allikad on end praktiliselt ammendanud. [17] Kokkuvõte
2006. aastal tarbiti Eestis vaid 68% siin toodetud biokütuste energiast, sest suur osa puidugraanulitest ning kütteturbast eksporditi. Siseturul tarbitud biokütustest saadi 75,7% puitpõhistest biokütustest, 0,3% põllumajandusest pärit taimsetest biokütustest ning 24,0% muudest biokütustest (biogaas, turvas jt). Biokütuste osakaal energia lõpptarbimises oli Eestis 2006. aastal 21,8%, transpordi biokütuste osakaal diislikütuse ja autobensiini kogutarbimisest 0,15%. [3] 14. augustil 2008.a. avati Biodiislitehas Paldiskis. Loodetav tootmisvõimsus 100 000 tonni aasta lõpuks. Tehas toodab esimese põlvkonna biodiislikütust. [5] Vaatamata asjaolule, et aastaks 2011 on Euroopa Liidus võetud eesmärgiks tõsta biokütuste osakaal 5,75 protsendini mootorikütuste kogukäibest, puudub Eestis praegu riiklik arengukava biokütuste kohustuslikuks muutmiseks. Meie lähiriikidest on näiteks
Et teha vahet etüülitud ja etüülimata bensiinide vahel, lisatakse etüülbensiinidele värvainet. Pliiühenditega bensiine EL maades kasutada enam ei lubata. Oktaanarvu määratakse kahel meetodil (uurimus- ja mootorkatsetusmeetod) ja sõltuvalt sellest on igale bensiinile võimalik määrata kaks oktaanarvu. Näiteks bensiinil 95E on uurimusmeetodil määratud oktaaniarv 96 ja mootorkatsetusmeetodil määratud oktaaniarv on sellel bensiinil 85. Autobensiinide liigitus Autobensiini liigitatakse oktaaniarvu järgi. Riiklikult lubatud bensiinimargid oktaanarvu järgi: · 76 mootoritele surveastmega kuni 6,5. See on katalüütilise reformimise, krakkimise ja destilleerimise teel saadud bensiinide segu. Võib sisaldada tetraetüülpliid (kuni 0,24 g/kg ).. (ei ole kasutusel aastast 1995) · 80 mootoritele surveastmega 6,5...7,0. Koosneb samadest komponentidest, mis eelmisega
Et teha vahet etüülitud ja etüülimata bensiinide vahel, lisatakse etüülbensiinidele värvainet. Pliiühenditega bensiine EL maades kasutada enam ei lubata. Oktaanarvu määratakse kahel meetodil (uurimus- ja mootorkatsetusmeetod) ja sõltuvalt sellest on igale bensiinile võimalik määrata kaks oktaanarvu. Näiteks bensiinil 95E on uurimusmeetodil määratud oktaaniarv 96 ja mootorkatsetusmeetodil määratud oktaaniarv on sellel bensiinil 85. Autobensiinide liigitus Autobensiini liigitatakse oktaaniarvu järgi. Riiklikult lubatud bensiinimargid oktaanarvu järgi: · 76 mootoritele surveastmega kuni 6,5. See on katalüütilise reformimise, krakkimise ja destilleerimise teel saadud bensiinide segu. Võib sisaldada tetraetüülpliid (kuni 0,24 g/kg ).. (ei ole kasutusel aastast 1995) · 80 mootoritele surveastmega 6,5...7,0. Koosneb samadest komponentidest, mis eelmisega
tusest ja koormusest, liigõhutegurist ning süütemomendist. Bensiini detonatsioonikindlust hinnatakse oktaani - arvuga, mis on märgitud bensiini margis. Näiteks mar - Mootorrataste (motorollerite ja mopeedide) ekspluatatsioo- gis A-76 märgib A autobensiini ja 76 oktaaniarvu. Oktaani- nis läheb vaja mitmesuguseid ekspluatatsioonimaterjale, arv on leppeline mõiste: ta näitab protsentides isooktaani sooritada hooldustöid ning kõrvaldada tekkinud rikkeid. sisaldust etalonkütuses, millel on sama suur detonatsiooni- Ekspluatatsioonimaterjale on aga palju ja algajal on raske kindlus kui iseloomustataval bensiinil. Oktaaniarvu suu- orienteeruda nende valikul
annaabi.ee 
