Auto elektrilised mugavusseadmed Auto eelsoojendused 2012 Mugavusseadme nimetus, kuidas töötab, tootjad 1. Kuidas seda nimetada? Mootoriplokisoojendus Mootorisoojendus Eelsoojendus Eelsoojendi Seisukütteseade Plokisoojendus 2. Auto eelsoojendi on püsivalt autosse paigaldatud autonoomne küttesüsteem, mis kasutab töötamiseks auto enda kütust ja autoakut. Eelsoojendi abil saab auto salongi ja mootori juba enne sõidu algust soojaks kütta. Sobiva soojendusaja saab valida taimeri, puldi või telefoni abil. Loomulikult saab eelsoojendit kasutada sõidu ajal sõidusoojendina, kui auto mootor ei anna piisavalt soojusenergiat. Lisaväärtus on eelsoojendil ka suvel. Nimelt on võimalik eelsoojendi ümber lülitada ventilatsioonireziimile. Siis soojendi ise ei käivitu, küll aga hakkab tööle auto
Mootoriplokisoojendus Tallinn 2009 WEBASTO EELSOOJENDUSSÜSTEEM Mis on Webasto auto eelsoojendi? Auto eelsoojendi on püsivalt autosse paigaldatud autonoomne küttesüsteem, mis kasutab töötamiseks auto enda kütust ja autoakut. Eelsoojendi abil saab auto salongi ja mootori juba enne sõidu algust soojaks kütta. Sobiva soojendusaja saab valida taimeri, puldi või telefoni abil. Loomulikult saab eelsoojendit kasutada sõidu ajal sõidusoojendina, kui auto mootor ei anna piisavalt soojusenergiat. Lisaväärtus on eelsoojendil ka suvel. Nimelt on võimalik eelsoojendi ümber lülitada ventilatsioonirezhiimile. Siis soojendi ise ei käivitu, küll aga hakkab tööle auto enda ventilatsioonisüsteem.
ja kord ning sihtarvud ja sihtarvude saavutamise tähtajad" (nn patareide kogumise määrus) Tootja ja turustaja on kohustatud kantavate ning mootorsõidukite patareide ja akude jäätmed kasutajalt turustaja müügikohtade kaudu tasuta tagasi võtma. See tähendab, et igasse sellist liiki patareisid või akusid müüvasse kauplusesse ja kioskisse saab patarei- ja akujäätmeid tagasi anda. Kui kaupluses müüakse ainult kantavaid patareisid ja akusid, siis ei saa sinna tagastada autoakut ja vastupidi. Tootja peab varustama iga sellise müügikoha, kus tema turule lastud patareisid ja akusid müüakse, vastava konteineriga. Turustaja peab tootjaga koostööd tegema ning ei tohi sellest keelduda, ning ei tohi eelistada üht tootjat teisele. Kui elektri- ja elektroonikaseadmes või mootorsõidukis on nende üle andmisel romuna sees patarei või aku, siis peab tootja selle tasuta vastu võtma, see tähendab, et ei tohi küsida raha patarei või aku käitlemise eest
....................................................................... 12 Teenindus- ja hooldusjuhised........................................................................................ 12 3 Mis on auto eelsoojendi? Auto eelsoojendi on püsivalt autosse paigaldatud autonoomne küttesüsteem, mis kasutab töötamiseks auto enda kütust ja autoakut. Eelsoojendi abil saab auto salongi ja mootori juba enne sõidu algust soojaks kütta. Sobiva soojendusaja saab valida taimeri, puldi või telefoni abil. Loomulikult saab eelsoojendit kasutada sõidu ajal sõidusoojendina, kui auto mootor ei anna piisavalt soojusenergiat. Lisaväärtus on eelsoojendil ka suvel. Nimelt on võimalik eelsoojendi ümber lülitada ventilatsioonirezhiimile. Siis soojendi ise ei käivitu, küll aga hakkab tööle auto enda ventilatsioonisüsteem.
********* Gümnaasium Keemilised Vooluallikad REFERAAT Koostaja (J. Ja M.) Xb klass ******** 2007 1 SISSEJUHATUS Keemilised vooluallikad saadavad meid kõikjal. Kes ei oleks siis näinud telekapuldi patareid või autoakut? Nagu inimenegi vajavad ju kõik elektriseadmed energiat. Nõnda põhinevad keemilistel vooluallikatel just kaasaskantavad elektritarbijad meie äratuskellade kui ka kasvõi pleierite toitesüsteemid. Kuid missuguseid süsteeme nimetatakse keemilisteks vooluallikateks, millised on nende head ja halvad küljed ning kuidas need leiavad kasutust meie igapäevaelus, Sellest ma referaadis räägingi. 2 1. KEEMILISED VOOLUALLIKAD
Keemilised vooluallikad SISSEJUHATUS Keemilised vooluallikad saadavad meid kõikjal. Kes ei oleks siis näinud telekapuldi patareid või autoakut? Nagu inimenegi vajavad ju kõik elektriseadmed energiat. Nõnda põhinevad keemilistel vooluallikatel just kaasaskantavad elektritarbijad – meie äratuskellade kui ka kasvõi pleierite toitesüsteemid. Kuid missuguseid süsteeme nimetatakse keemilisteks vooluallikateks, millised on nende head ja halvad küljed ning kuidas need leiavad kasutust meie igapäevaelus, sellest antud referaat räägibki. 1. KEEMILISED VOOLUALLIKAD
I I kus I = U tarviti/R tarviti on tarviti nimivool. Eeltakistile lubatav vool peab olema sama suur või veidi suurem, et ta ei kuumeneks üle. Ühesuguste tarvitite jadaühendus Kui jadamisi on ühendatud mitu, näiteks n ühesugust takistit takistusega R1, siis ahela kogutakistus R = n R1 ning kõik osapinged on võrdsed: U U1 = . n Näide Mitu 1,5 V lambipirni tuleks ühendada jadamisi jõulukuuse lambiritta, kui kasutada nende pingeallikaks 12 V autoakut? U 12 n= = =8 U 1 1,5 1.13 Takistite rööpühendus Kui mitu takistit või tarvitit on ühendatud kahe punkti vahele, nimetatakse seda takistite paralleel- ehk rööpühenduseks. Ühenduspunkte nimetatakse sõlmedeks. Nii ühendatakse elektritarviteid enamikul juhtudel kui nende nimipinged on võrdsed. 21 Tavaliselt kujutatakse ülaltoodud skeem nii: Rööpühenduse korral
I I kus I = U tarviti/R tarviti on tarviti nimivool. Eeltakistile lubatav vool peab olema sama suur või veidi suurem, et ta ei kuumeneks üle. Ühesuguste tarvitite jadaühendus Kui jadamisi on ühendatud mitu, näiteks n ühesugust takistit takistusega R1, siis ahela kogutakistus R = n R1 ning kõik osapinged on võrdsed: U U1 = . n Näide Mitu 1,5 V lambipirni tuleks ühendada jadamisi jõulukuuse lambiritta, kui kasutada nende pingeallikaks 12 V autoakut? U 12 n= = =8 U 1 1,5 1.13 Takistite rööpühendus Kui mitu takistit või tarvitit on ühendatud kahe punkti vahele, nimetatakse seda takistite paralleel- ehk rööpühenduseks. Ühenduspunkte nimetatakse sõlmedeks. Nii ühendatakse elektritarviteid enamikul juhtudel kui nende nimipinged on võrdsed. 21 Tavaliselt kujutatakse ülaltoodud skeem nii: Rööpühenduse korral
I I kus I = U tarviti/R tarviti on tarviti nimivool. Eeltakistile lubatav vool peab olema sama suur või veidi suurem, et ta ei kuumeneks üle. Ühesuguste tarvitite jadaühendus Kui jadamisi on ühendatud mitu, näiteks n ühesugust takistit takistusega R1, siis ahela kogutakistus R = n R1 ning kõik osapinged on võrdsed: U U1 = . n Näide Mitu 1,5 V lambipirni tuleks ühendada jadamisi jõulukuuse lambiritta, kui kasutada nende pingeallikaks 12 V autoakut? U 12 n= = =8 U 1 1,5 1.13 Takistite rööpühendus Kui mitu takistit või tarvitit on ühendatud kahe punkti vahele, nimetatakse seda takistite paralleel- ehk rööpühenduseks. Ühenduspunkte nimetatakse sõlmedeks. Nii ühendatakse elektritarviteid enamikul juhtudel kui nende nimipinged on võrdsed. 21 Tavaliselt kujutatakse ülaltoodud skeem nii: Rööpühenduse korral
I I kus I = U tarviti/R tarviti on tarviti nimivool. Eeltakistile lubatav vool peab olema sama suur või veidi suurem, et ta ei kuumeneks üle. Ühesuguste tarvitite jadaühendus Kui jadamisi on ühendatud mitu, näiteks n ühesugust takistit takistusega R1, siis ahela kogutakistus R = n R1 ning kõik osapinged on võrdsed: U U1 = . n Näide Mitu 1,5 V lambipirni tuleks ühendada jadamisi jõulukuuse lambiritta, kui kasutada nende pingeallikaks 12 V autoakut? U 12 n= = =8 U 1 1,5 1.13 Takistite rööpühendus Kui mitu takistit või tarvitit on ühendatud kahe punkti vahele, nimetatakse seda takistite paralleel- ehk rööpühenduseks. Ühenduspunkte nimetatakse sõlmedeks. Nii ühendatakse elektritarviteid enamikul juhtudel kui nende nimipinged on võrdsed. 21 Tavaliselt kujutatakse ülaltoodud skeem nii: Rööpühenduse korral
annaabi.ee 
