kitsal alal (Savantsündroom) Kohatu naer või itsitamine Tugev puute-,valgus- soojus-, helitundlikkus RAVIVÕIMALUSED Spetsiifilist ravi ei ole. Hea õpetaja on autistile sageli rohkem abiks kui hea arst. Abiks lapsele võivad olla käitumis ja kõneteraapia, mänguõpetus ja individuaalne tegelemine, et harjutada rahulikus, rutiinses keskkonnas õigesti reageerima erinevatele elusituatsioonidele. Õppimiseks vajab autist enamasti spetsiifilist kooli, kus on individuaalse õpetuse võimalus. Autismi ennetamine pole võimalik. PROGNOOS Prognoos sõltub igal lapsel just tema iseärasustest ja suhtlemispuude raskusest
Kahjuks jäävad imikueas ilmnenud märgid tihtipeale tähelepanuta ning autismiga hakatakse neid seostama alles hiljem. Autismiga laps ei mõista teiste lastega mängides reelgeid ega tundeid. Tal võivad tekkida stereotüüpilised liigutused, näiteks käega patsutamine või pea noogutused. (Autism, 2014) 4 Joonis 1 (Probleemid ..., 2014) Rutiinilembus Tavainimestele igapäevased asjad võivad autistile tunduda väga ettearvamatud ja segadust tekitavad ning seetõttu eelistavad nad tihtipeale järgida kindlat rutiini, et ennast ette valmistada selleks, millega neil kokku puutuda tuleb. (Autismist, 2014) Stabiilsus on autistliku 5 inimese jaoks väga olulisel kohal. Kõik uus ja võõras on autistile vastumeelne ning rutiini häirimine võib kaasa tuua raevuhoo. (Autism, 2014) Ka eneseteenidamiseoskste kujunemine
suhtlemise jälgimine ja vanemate kaebused lapse kohta. Vihjeid autismi kohta võivad anda psühholoogilised testid. Kui diagnoosis tekib kahtlus, võidakse teha teisi uuringuid välistamaks teisi haigusi, mis põhjustavad käitumis jm häireid. Nt võidakse uurida verest ja uriinist ainevahetusele viitavaid näitajaid, ning aju struktuure. Ravivõimalused Spetsiifilist ravi ei ole. Tihti on hea õpetaja autistile rohkem abiks kui arst. Abiks võivad olla käitumis ja kõneteraapia, individuaalne tegelemine ja mänguõpetus, et harjutada rahulikus, rutiinses keskkonnas õigesti reageerima elusituatsioonidele. Õppimiseks vajab autist enamasti spetsiifilist kooli, kus on individuaalse õpetuse võimalus. Prognoos Prognoos sõltub igal lapsel tema iseärasustest ja suhtlemispuude raskusest. Paljud autistid
lapse puhul ühekordne õpetamine tulemust. Sõnakuulmatus võib naise sõnul tuleneda autismiga mõnikord kaasnevast vaimupuudest – kergest või sügavast –, kuid vahel laps lihtsalt ei mõista. Teinekord aitab, kui vanem korraldusi ja käsklusi lapsele mõistetavalt ümber sõnastab. Kui autistlik koolieelik saab tavalasteaeda jääda, on perel kõige raskem teiste mudilaste vanematega. Lasteaed on aga olulise tähtsusega, et teha autistile selgeks elementaarsed oskused – kas või potil käimine, isiklik hügieen ja söögilauas käitumine. Tartus saavad autistid ühes koolis tavaprogrammi järgi õppida, kuid Tallinnas on vanemad püstihädas, sest lapsed suunatakse koduõppele. Kuid autism ei vali elukohta ning tuleb ette, et perel tuleb kodu vahetada. Kui autistist laps elab alevikus, kus on põhikool, ja saab teatud mööndustega tavakoolis hakkama, siis parimal juhul määratakse talle abiõpetaja, kes aitab
annaabi.ee 
