1. Erinevate diagnostiliste kriteeriumide kasutamine. 2. Arstide jt. spetsialistide teadmiste paranemine, diagnostika täpsuse tõus. 3. Elanikkonna teadmiste suurenemine autismi avaldumisvormide kohta, kiirem ja varasem uuringutele pöördumine. 4. Suur immigratsioon või selle suurenemine (immigrantide elatustase madalam, emade ja laste haigestumus suurem, toitumisraskused jne.). 5. Sagedamini on hakatud leidma autiste nii norm. IQga kui ka raske vaimse arengu mahajäämusega laste hulgas. 6. Muud, seni veel ebaküllaldaselt välja selgitatud tegurid. 4 Diagnoosimine Autismi kahtlusel ei pruugita olulisi uuringuid tehagi. Tähtsam on lapse käitumise ja suhtlemise jälgimine ja vanemate kaebused lapse kohta. Vihjeid autismi kohta võivad anda psühholoogilised testid
lapsepõlve skisofreeniaks, kuid liigitati siiski orgaanilise seisundi alla. Autism diagnoositakse tavaliselt enne 3- ndat eluaastat. Autismi defineerivad 6 sümptomit kolmes piirkonnas: sotsiaalsete oskuste puudulikkus, hiline või puudulik kõne, korduv või stereotüüpne motoorika. Sotsiaalsete oskuste puudulikkus hõlmab endas silmkontakti puudumist või muudatusi miimikas, suutmatus luua ja hoida inimsuhteid ja vähene huvi teiste inimeste vastu. Autiste on sageli kirjeldatud kui inimesi, kes on nende „omas“ maailmas. (Smart, 2012, lk 248) Kõne hilinemine või –kahjustused võivad endast kujutada täielikku kõne puudumist. Stereotüüpsed ja korduvad liigutused koosnevad käte- või sõrmeplaksudest, keha kõigutamisest, ringides liikumisest või käte hammustamisest. Stereotüüpsed liigutused või kõne võib sisaldada järjekindlat või sobimatute sõnade või fraaside kordamist ja žeste ning käitumist
ka isikupärast intellektuaalsust. Gardneri mitmese intelligentsuse tõepärasuse kasuks kõneleb ka autistide olemasolu. Need vaimselt väärastunud isikud võivad olla mõnel alal silmapaistvalt andekad, vaatamata nende madalale üldisele intelligentsusele. On andekaid joonistajaid, kalendriarvutajaid, laevamudelite ehitajaid, muusikuid jne. Samas on juhitud tähelepanu sellele, et autiste on äärmiselt vähe üks-kaks iga tuhande kinnisele ravile allutatud väärastunud haige kohta ja nende erakordsed võimed reeglina avalduvad vaid väga kitsastes piirides. Näiteks kalendriarvutajal ei tarvitse olla üldse muid matemaatilisi võimeid ja ta ei pruugi suuta liita isegi ühekohalisi arve. Lühidalt öeldes ei küündi autistide võimed oma valdkonnas reeglina nende muusikute, matemaatikute, näitlejate jne
- Sinised silmad - Strateegijad-planeerijad - Suur rinnapartii - Öine eluviis - Kõrge libiido 2. Käitumisgeneetika – autismi geneetiline alus Autism – neurodegeneratiivne haigus - Kuni 1980a – keskkonna mõju – vanemliku hoole puudus ja ajutraumad - Ühemunakaksikud – 60-90% mõlemal autism – väga tugevalt geneetiline - Autism ja ADHD on 2 kõige tugevama päriliku määratlusega psüühilist haigust Registreeritud autiste aina rohkem Autism kui mutatsioon Deletsioon, duplikatsioon ja inversioon - Kromosoomanomaaliad millel arvatakse olevat autismi tekkel Geneetika ja epigeneetika Autismi tüüpi haigused Autism ise, kuid 20% juhul autism kaasnähtuseks nagu - Komplekssed geneetilised haigused (sündroomid) aspergeri ja helleri sündroomid - Üksikgensed geneetilised haigused, fragiilse X- sündroom, Retti sündroom - Epigeneetika: DNA metülatsioon, impringing
annaabi.ee 
