assessorina ja aastatel 1638-41 Toomkiriku ülempastorina. 1641. a. määrati Ingeri ja Alutaguse superintendandiks. Suri 1657. a. katku. Ta koostas 1637. aastal esimese eesti keele grammatika reeglistiku (originaalpealkirjaga "Anführung zu der Esthnischen Sprach, auff Wolgemeinten Rath, und Bittliches Ersuchen, publiciret von M. Henrico Stahlen. Revall, Druckts Chr. Reusner der älter, in Verlegung des Authoris"), mille sisu seisnes eesti keele kohandamises saksa keele reeglistikuga. Stahli grammatika jäi aga rahvakeelest kaugeks. Tema peateoseks oli Järvamaal aliustatud 4-osaline protestantlik kiriku-käsiraamat ,,Käsi- ja Koduraamat" saksa ja eesti keeles (1632-38). Kultuuriloolist huvi pakub 2 köidet jutluseraamatust "Leyen-Spiegel" ("ilmikute peegel", 1641 ja 1649), milles leiab mõneti peegeldamist ka tolleaegse rahva elu-olu.
assessorina ja aastatel 1638-41 Toomkiriku ülempastorina. 1641. a. määrati Ingeri ja Alutaguse superintendandiks. Suri 1657. a. katku. Ta koostas 1637. aastal esimese eesti keele grammatika reeglistiku (originaalpealkirjaga "Anführung zu der Esthnischen Sprach, auff Wolgemeinten Rath, und Bittliches Ersuchen, publiciret von M. Henrico Stahlen. Revall, Druckts Chr. Reusner der älter, in Verlegung des Authoris"), mille sisu seisnes eesti keele kohandamises saksa keele reeglistikuga. Stahli grammatika jäi aga rahvakeelest kaugeks. Tema peateoseks oli Järvamaal aliustatud 4-osaline protestantlik kiriku-käsiraamat „Käsi- ja Koduraamat“ saksa ja eesti keeles (1632-38). Kultuuriloolist huvi pakub 2 köidet jutluseraamatust "Leyen-Spiegel" ("ilmikute peegel", 1641 ja 1649), milles leiab mõneti peegeldamist ka tolleaegse rahva elu-olu.
Ülejäänud teosed ei kuulu enam rootsi aega?! Imelikult lühike vastus, pole midagi rohkem kirjutada. 9. Esimesed eestikeelsed grammatikad: 1637 Heinrich Stahl: Anführung zu der Esthnischen Sprach (P-E) (Sissejuhatus eesti keelde) esimese eesti keele grammatika reeglistiku (originaalpealkirjaga "Anführung zu der Esthnischen Sprach, auff Wolgemeinten Rath, und Bittliches Ersuchen, publiciret von M. Henrico Stahlen. Revall, Druckts Chr. Reusner der älter, in Verlegung des Authoris"), mille sisu seisnes eesti keele kohandamises saksa keele reeglistikuga. Stahli grammatika jäi aga rahvakeelest kaugeks. Grammatikas korrapäratu kirjaviis mis matkis saksa kirjutustava. Seda kirjaviisi kasutati kirikukirjanduses kuni XVII sajandi lõpuni.. Häälikute sees on c, f, x, z. Pikka vokaali märgib h. Stahli grammatika ühtlustas keelekasutust, oli oma aja autoriteet. 1648 Johann Gutslaff: Observationes Grammaticae circa linguam Esthonicam
fatebvr Ordbok (ofullbordad)- gamla dialektord Hercules- 1648/1658 hexameterdikt , första dikten i Musæ Suethizantes, med namn och fabel lånade från de gamla grekerna. Ljudsymbolik, alliteration, assonants, ideén att ljud är symboler M= döden. Levande, realistisk allegori (gestalter är tydliga egenskaper), Moralisk, didaktiskt avsikt för unga svenska adelsmän, Konsten att övertyga, smala vs. breda vägen, Tematiserar det korta livet. Handlingen är mycket statisk. "Emblema authoris" Sonett- ny versform Kling-Dicht” (sonett) A, B, C, D = kvinnliga (tvåstaviga) rim a, b, c, d = manliga (enstaviga) rim (1. oktett) AbbAAbbA | CDECDE (2. sextett) Emblematik- fullständig, satisk bild av ngt som verlkigen handlar om ngt annat. Silkmasken (nyttig och arbetsam men ful) förvandlar till vacker fjäril (självporträtt) "Heroisch Jubel-Sång"- 1644 hyllningsdikt till Kristina "Freds-Afl” Balett (hovbalett) . Westfaliska freden, skrev att förhålla sin position?