maratonis hõbeda ja 2001. aastal krooniti Lahtis 30 km maailmameistriks. Nii jõudis kätte sportlase neljas olümpia, 2002 Salt Lake City, kus Andrus Veerpalu 12. veebruaril võitis 15 km distantsil kuldmedali Norra kuulsuse Frode Estili ja oma treeningukaaslase Jaak Mae ees. See on Eesti suusaspordi kuldpäev. "Ei oskagi sündmuse tähtsust millegagi võrrelda. Võibolla laste sünniga. Olümpiakulla võib vist tõesti sinna ritta panna," ütleb kangelane pärast autasustamist. 50 km maratonis saavutas aga Veerpalu Salt Lake Citys olümpiahõbeda. Kahel järgnenud MMil leppis Veerpalu neljanda kohaga, kuid uus tähetund saabus 2006. aastal Torinos. 17. veebruaril tihedas lumesajus sõidetud 15 km distantsi järel tõusis Veerpalu kahekordsete olümpiavõitjate klubisse. Jaak Mae oli seekord viies. 2009. aastal tuli Veerpalu 15 km distantsil Liberecis taas maailmameistriks.
hõbeda ja 2001. aastal krooniti Lahtis 30 km maailmameistriks. Nii jõudis kätte sportlase neljas olümpia, 2002 Salt Lake City, kus Andrus Veerpalu 12. veebruaril võitis 15 km distantsil kuldmedali Norra kuulsuse Frode Estili ja oma treeningukaaslase Jaak Mae ees. See on Eesti suusaspordi kuldpäev. "Ei oskagi sündmuse tähtsust millegagi võrrelda. Võibolla laste sünniga. Olümpiakulla võib vist tõesti sinna ritta panna," ütleb kangelane pärast autasustamist. 50 km maratonis saavutas aga Veerpalu Salt Lake Citys olümpiahõbeda ja Torinos 1.koha 15km klassikas. 23. veebruaril 2011 teatas Andrus Veerpalu oma sportlaskarjääri lõpetamisest. Aastate parimad saavutused Olümpiamängudel 1992. aasta taliolümpiamängud Prantsusmaa Albertville'is 10. koht 4×10 km teatesõidus 1994. aasta taliolümpiamängud Norra Lillehammeris 11. koht 4×10 km teatesõidus 1998
hõbeda ja 2001. aastal krooniti Lahtis 30 km maailmameistriks. Nii jõudis kätte sportlase neljas olümpia, 2002 Salt Lake City, kus Andrus Veerpalu 12. veebruaril võitis 15 km distantsil kuldmedali Norra kuulsuse Frode Estili ja oma treeningukaaslase Jaak Mae ees. See on Eesti suusaspordi kuldpäev. "Ei oskagi sündmuse tähtsust millegagi võrrelda. Võibolla laste sünniga. Olümpiakulla võib vist tõesti sinna ritta panna," ütleb kangelane pärast autasustamist. 50 km maratonis saavutas aga Veerpalu Salt Lake Citys olümpiahõbeda. Kahel järgnenud MM-il leppis Veerpalu neljanda kohaga, kuid uus tähetund saabus 2006. aastal Torinos. 17. veebruaril tihedas lumesajus sõidetud 15 km distantsi järel tõusis Veerpalu kahekordsete olümpiavõitjate klubisse. Jaak Mae oli seekord viies. 2009. aastal tuli Veerpalu 15 km distantsil Liberecis taas maailmameistriks. Tunnustused: · Eesti Punase Risti I klassi teenetemärk 2002
pidi filmi tegemiseks vajaliku summa kusagilt välja võluma. Oma ammendamatu fantaasia ja meisterliku joonistamisoskusega surus Disney üsna varsti kõik konkurendid kõrvale ning tõusis multifilmi tuntuimaks meistriks. 1935. aastal hindas Rahvasteliit Disney filme kui rahvusvahelise hea tahte sümbolit ning autasustas autorit erimedaliga. Niisiis kutsutigi Walt ja ta vend Roy Pariisi medaleid vastu võtma. Peale autasustamist võtsid vennad ette jalutuskõigu mööda Pariisi. Nähes ühe kino reklaamil suurt Miki pilti tekkis vendadel huvi vaadata, kuidas Miki end Pariisi ekraanil üleval peab. Nad arvasid, et näevad Mikit, nagu ikka, suure mängufilmi lisana, kuid oma suureks üllatuseks nägid nad hoopis järjestikku kuute Miki lühifilmi. Seda nähes tekkis Waltil tahtmine teha kordki elus täispikk joonisfilm. Nii ta siis valiski süzeeks välja vendade Grimmide muinasjutu ,,Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi"
Aga Virve arvas, et õppimine on nahkas ja jääb ainult motospordiga edasi tegeleda. Isa ei lubanud tegeleda sellise spordiga. Virve läks ikka Tallinna ja muidugi treening laagrisse ja siis sõitma. Oligi tulemas võistlus Pirita ringrajal. Seal oli ta edukas, aga enne lõppu tuli rattal kett maha ja ta lükkas ratta finisisse. Rahvas elas talle kaasa ja kõik olid rõõmsad. Aga spordis oli ka ebaausust ja julmust. Talle anti kolmas koht ja öeldi, et kulaku tütrel pole rohkem vajagi. Ja autasustamist ei julgetud teha rahva ees. Ja teda ähvardati, et olgu ta vait või peab spordist loobuma. Ta jätkas võistlemist. Tal oli ka vaenlasi. Ükskord pandi tema ratta kütusepaaki suhkrut, et ta ei saaks võistelda. Ta ratas parandati ja ta võistles ja sai teise koha. Ta tahtis tagasi õppima minna, aga arstid veel ei lubanud. Aju pidi veel taastuma sellest suurest õnnetusest, mis Pärnus juhtus. Kuna ta majanduslik seis ei olnud hea, siis läks ta tööle. Isa tervis
2001. aastal krooniti Lahtis 30 km maailmameistriks. Nii jõudis kätte sportlase neljas olümpia, 2002 Salt Lake City, kus Andrus Veerpalu 12. veebruaril võitis 15 km distantsil kuldmedali Norra kuulsuse Frode Estili ja oma treeningukaaslase Jaak Mae ees. See on Eesti suusaspordi kuldpäev. "Ei oskagi sündmuse tähtsust millegagi võrrelda. Võibolla laste sünniga. Olümpiakulla võib vist tõesti sinna ritta panna," ütleb kangelane pärast autasustamist. 50 km maratonis saavutas aga Veerpalu Salt Lake Citys olümpiahõbeda ja Torinos 1.koha 15km klassikas. Ekskursioon suusastaari noorusmaile: Ema Aino mäletab, et lapsepõlves oli poeg aeglane ja pikaldane. Kõike muud kui kiire. «See paneb mind ka imestama, et ta oma pika lihasega võidab Jaak Maed,» tunnistab Aino Veerpalu. Esimene treener säästis noort suusameest Kui Johannes Toim tahtis 20 aastat tagasi luua Pärnus noorte suusatajate
Vabaduse Rist Vabaduse Rist (VR) asutati Eesti Vabariigi 1. aastapäeval 24. veebruaril 1919 ,,autasu tähena andmiseks nendele, kes on üles näidanud Eesti iseseisva vabariigi loomise töös silmapaistvaid ja kasulikke teenuseid kui sõjalises nii ka kodanlises tegevuses". Kuna puudus vastav eeskiri siis töötati välja ja võeti Vabariigi Valitsuse poolt 1920. aasta alul vastu VR põhikiri ning üksikasjalik vägitegude nimekiri, mille alusel autasustamist toimetada. Väärtustamaks esimest riiklikku ordenit, võttis valitsus vastu seisukoha, et seda vaid ,,piiratul arvul iseäraliste harukordsete teenete eest võib jagada". Vabaduse Rist jaguneb kolmeks liigiks: I liik sõjaliste teenete, II liik isikliku vapruse ja III liik kodanlike ehk tsiviilteenete eest. Igas liigis oli omakorda kolm järku. Ainsana ei antud välja isikliku, s.o II liigi 1. järgu Vabaduse Risti (VR II/1). Esimene VR annetati 5. augustil 1919 Verduni linnale (VR I/1)
annaabi.ee 
