Viljandimaal Viiratsi vallas, Raba talus sündinud ja elanud kindral Johan Laidoneri auks. Kaitseväe ülemjuhataja Johan Laidoner jättis Eesti ajalukku jälje mitte ainult andeka sõjamehena, vaid ka rahuaegse poliitikuna nii kodumaal kui väljaspool seda. Lõhavere Lembitu monument Avati 24. juunil 1926. aastal. Seal on kujutatud Sakala muinasvanem Lembitut, kes on haavatud, kuid hoiab veel mõõka kõrgel. Anrepi lõvi monument Austerlizi lahingust kindralleitnandina väljunud, hiljem 1807.a. langenud Reinhold von Anrepi monument Kärstna Kabelimäel. Martin Kleini monument Asub Viljandi spordihoone ees. Eesti spordiajaloo kuulsamaid mehi, esimene olümpiamedalist Martin Klein on pärit Viljandimaalt. Viljandimaa mõisad: Heimtali mõis Heimtali mõisakompleks asub Raudna ürgoru lõunaserval. 19. sajandil rajatud mõisaansambli moodustab
2. Napoleoni tee võimule= 1799 korraldas riigipöörde. Valitses esialgu konsulina, hiljem lasi end keisriks kuulutada (1804). Monarhia prantsusmaal teostati- keisririik. 3. Napoleoni ümberkorraldused= seadustekogu, parandas suhteid kirikuga, lõi oma õukonna, vallutatud maades loodi sõltumatu riikide süsteem. 4. Reini Liit= moodustati 16 saksa riigist. Sellega likvideeriti Püha Rooma riik. 5. Napoleoni sõja põhivastased= Inglismaa, Venemaa, Preisimaa, Austria. 6. Austerlizi lahingus 1805 kaotati inglismaale. 7. KAART: Liidetud riigid= madalmaad, Rooma. Vasallriigid ehk liitlased= Reini Liit, Hispaania. Iseseisvad riigid= Türgi, Suurbritannia. 8. 100 päeva= Napoleon oli uuesti 100 päeva võimul. 9. Venemaa sõjakäik= 1812a. suure armeega tegemist. Vene armee taganes, kuni toimus suur Bordinoo lahing. Kaotused olid mõlemalt poolt suured. Viini kongress 1814-1815 1. Eesmärk= Euroopa korrastamine. Riigipiiride korrastamine. 2. Osalejad= Kõik euroopa riigid v
Euroopa riikide valitsejad ei tunnustanud napoleoni võimu.Nad jätkasid Prantsusmaa-vastast sõjategevust ,et taastada seaduslik monarhia.Napoleoni tabas ebaõnn üksnes meresõjas 1805 aasta oktoobris Trafalgari lahingus. 8) Prantsuse vene suhted ja sõjakäik Venemaale. 1807 Tilsitis sõlmitud igavene sõprus oli Vene ja Prantsusmaa vahel ajutise iseloomuga. Venemaal hinnati Tilsiti leppeis kui lüüasaamist ja rahvuslikku alandust.Aleksander I ei suutnud andestada Napoleonile Austerlizi (1805)all saadud lüüasaamist.Prantsusmaa ei olnud rahul sellega et venemaa rikkus kontinentaalblokaadi.See kõik pidi paratamarult viima sõjani. 1812 aastal alustasid Napoleni väed sõjakäiku Venemaale. Üle piiri tuli 450 000 meheline armee.Venemaal oli vastu seada ligi 300 000 meest.Vene armee põhijõud piirilahingus, vallutada Moskva ning esitada Venemaale rahutingimused 9) Sõda Euroopas ja Napoleoni 100 Päeva.
Prantsuse keisririigiga oli liidetud Belgia, Holland, osa Itaaliast, Loode-Saksamaa. 1809. aastal liideti sinna ka paavsti valdused. Mitmed Euroopa riigid olid Prantsusmaa vasallriigid, mida valitsesid enamasti Napoleoni lähisugulased. Prantsusmaast sõltusid ka tema liitlased Austria, Preisimaa, Venemaa ja Taani. Täieliku sõltumatuse säilitanud riigid Euroopas olid Inglismaa, Rootsi, Poola, Portugal ja Türgi. Aleksander I ei suutnud andestada Napoleonile Austerlizi all saadud lüüasaamist üksnes Napoleoni sõjaline purustamine võis seda isiklikku häbi leevendada. Prantsusmaa ei saanud rahul olla Venemaa-poolsete kontinentaalblokaadi rikkumistega ega tolli tariifi tõstmisega. Napoleoni eesmärgiks sai Venemaa välispoliitiline isoleerimine. Venemaa suutis aga isolatsiooni vältida Napoleon kogus Venemaa vastu temale alluva suure armee kokku üle 650 000 mehe. Jah. Prantsusmaal süvenes rahulolematus Bourbonide valitsemisega
TEEMA NR. 6 -- Napoleon oli pärilt Korsika saarelt, mis asis Itaaliast lääne pool. Napoleon tuli võimule pärast Prantsuse revolutsiooni. -- Suurimaks eesmärgiks oli tal terves Euroopas võrdsustamine ja seisuste kaotamine, ta tegi eraomandi puutumatuse, ning ta tahtis kirikut lahtuada riigist. -- Liitlasteks olid ta Reinu Liitu kuuluvad riigid Belgia, Holland, Ilüüria, vaenlasteks oli Venemaa, Austria Preisimaa ja Inglismaa. -- Võidud : Austerlizi lahing, kus võitis Austria - Venemaa ühendväed. 1807a võitsi Venemaad, peale seda lahingut tahtis Venemaa Prantsusmaaga rahu. Kaotused: Trafalgari lahingus kaotas Inglismaale, Inglismaa tunnistatigi merede valitsejateks. 1812. said nad Venemaal taganemise pealt lüüa. 1815 Tema viimane lahing Waterloo kus said nad lüüa.( Venemaa, Inglismaa, Austria ja Preisimaa) -- Ta ajastu lõppes 1815 Waterloo lahinguga kus ta sai lüüa
annaabi.ee 
