Uhkust tunda polnud selles loos küll millegi üle. ,,Paks ja Peenike".Novellis mõistab autor hukka väikekodanlaste alandlikkuse. Sisus räägitakse sellest, kuidas kaks vana sõpra, kes nägid viimati kooliajal, nüüd kohtuvad. Mehed hakkavad rääkima,sellest kuidas neil läinud on ning kui selgub,et Paks on elus kaugemale jõudnud, saanud väga mõjuvõimsaks meheks, hakkab Peenike tema ees kohe pugema. Selles väljendub kohe inimeste väiklus ,kuna tähtsamatesse inimestesse suhtuti austavamalt. ,,Naela otsas". Novell , mis räägib sellest, kuidas mees on nii rumal,nägemaks et ta naisel on armukesed. Kui mees oma sõbrad külla kutsus ,märkas mees et ametnikud on külas.Seega ei hakanud ta kunagi segama ka neid, ning läks kodust minema. Kuid kui ta õhtul koju tuleb, ning toit,mis teda ootamas oli , on jahtunud . Lihtsalt hämmastav , kuidas inimesed on niii väiklased , et inimestesse suhtutakse vastavalt tema haridusele või tähtsusele maailmas. ,,Ametniku surm"
nimel sõna võtta. Esinevad kas siis valitsuse nimel või opositsiooni nimel . Tagapinklaste hulka kuuluvad eelkõigenoored saadikud ( noored oma karjääriredeli paiknemise järgi, neil on õigus karjuda toetuskarjumist kui esineja esineb või takistada vastaspoole esindajat. Neil endil pole sõnaõigust. Õigus teha mõttestamata häält. Teise osa tagapinklastest moodustavad parteikarjääris oma kõrghetke läbinud ministrid , kes on kaotanud peaministri soosingu. Nende vastu ollakse austavamalt , neil on õigus esineda oma isiklike seisukohtadega. Tagapinkide mässamine-kui tagapinklased enam mingil põhjusel peaministrit enam ei toeta. Reeglina indikeerib see seda, et parteis on tulemas liidrivahetus , kus parteijuht vahet välja ja briti trad kohaselt ka automaatselt peaministriks. Nõrk peaminister on just nimelt see , kes ei suuda oma tagapinke kontrolli all hoida. Parteisisese võimuvahetusega võimule tulnud peaministrid enamasti nõrgemad.
Sellele reageeris Leemet äkisliselt ja kindlalt, et ei mingit jumalat talle, tal on neist juba metsas haldjate nime all kõrini saanud. Seejärel puhkes Johannese ja Leemeti ja Magadellan vahel tihe vaidlus jumala ja paganlikuse ning töö üle. Magdaleena siiski pani lõpu punkti- Leemet jääb ja Johannes vannub, et see on viimane pagan tema külas. Ülejäänud külaelanikud võttavad ta vastu päris aupaklikult, eriti Magdaleenat kelle „õnnest“ on kõik teadlikud ja sellepärast ka austavamalt käituvad. Leemeti suhtes ollakse natuke ettevaatlikumad. Leemetit ise aga huvitab tolle õhtul kui nad kiigeplatsile läksid see, kuidas keegi oli leidnud mingi mõlkis kiivir ja kuidas kõik selle ümber epputasid väitmast, et see on Hispaania või Kreeka või misiganes terasest. Samuti käis talle pinda külalaste tobedad küsimused ja pettumus, et ainus mis nad metsast ( koht kust nad kõik tulid) mäletavad või teavad on hiis ja Hiietarga Ülgase psühopaatlikud ohverdused
Saamide loodususundi, ainelise ja vaimse kultuuri aluseks on olnud hingestatud elus loodus, mille lõid ja mida asustasid vaimolendid. Loodust ei tohtinud kahjustada ega ümber muuta, sest see oleks tähendanud vahelesegamist jumalate ja vaimude tegevusse ja neid ei tohtinud solvata ega vihastada. Kui vaimolendeid vihastada, siis võisid nad kätte maksta, tekitades veetulva või metsatulekahju või kaotades põdrakarja. Jahi- ja kalasaaki peeti pühaks ning jahipidamisse ja kalapüüki suhtuti austavamalt kui muudesse tegevustesse. 83 Vanimad saami loodususundi ja püügikultuuri mälestusmärgid on kaljujoonised, mida saamide asualadelt on leitud tuhandeid. Peamiselt kujutavad kaljujoonised loomi, inimesi, venesid ning abstraktseid sümboleid. Loodust võidi kasutada inimestele tarvilikel eesmärkidel, kuid selleks tuli loodusega suhelda. Vahendajateks inimeste
annaabi.ee 
