Keerulistel aegadel peab haridussüsteem säilitama oma konservatiivsuse. Maria Lindmäe 12.C Kui haridusministrid võivad vahetuda iga uue valitsuse võimuletulekul ning tihedaminigi, siis haridussüsteem nõnda tihti ei muutu. Demokraatia, mis peidab endas arvamuste pluralismi, sõnavabadust ja mitmeparteilisust, takistab rutakate ning läbimõeldamatute otsuste vastuvõtmist.Hariduspoliitikast sõltub noorte tulevik ning noorte käes on iga riigi saatus ja seepärast on haridussüsteem oma olemuselt nagunii konservatiivne. Praegusel hetkel, mil Eesti haridussüsteem lebab nii Euroopa kui meie oma asjatundjate sõnul kriisis, oleks hea teatud uuendusmeelsus. Rääkimata sellest, et õpingud peaksid jõukusest sõltumatult kõigile võrdselt kättesaadavad olema, peaks teatud muutusi tegema ka praeguses õppekavas. Ennetamaks Euroopat kimbutavate immigratsiooni- ja rassismiprobleemide jõudmist Eesti...
vastu, kes oli veel vähetuntud mandri Euroopas. Vaatamata oma kõrvalekalletest neoklassitsismist nägi Voltaire Shakespearei's eeskuju mille poole võiksid Prantsuse kirjanikud püüelda. Pärast peaaegu kolme aastat pagenduses, suundus Voltaire tagasi Pariisi ja avaldas oma seisukohad Briti valitsuse, kirjanduse ja religiooni kohta. Ta pidas briti konstitutsioonilist monarhiat rohkem arenenud ja rohkem inimõigusi austavaks. Need kirjad tekitasid vaidlusi, kuni need põletati ja Voltaire oli taas sunnitud Prantsusmaalt lahkuma. Voltaire järgmine sihtkoht oli Château de Cirey, mis asus Champagne ja Lorraine piiril. Ta hakkas suhtlema Marquise du Châtelet'ga. Viieteistkümne aastaga kogusid Voltaire ja Marquise kokku üle 21 000 raamatu, mis oli suur arv tolle aja kohta. Nad õppisid neid raamatuid ja tegid nende põhjal katseid oma laboris.
saadikute hulgas puudus kohe üksmeel ja kohe ilmnesid selged vastuolud kolmanda ja prvillegeeritud sisuste vahel. Kolmanda seisuse saadikud ei olnud varasema hääletuskorraga, kus igal seisusel on üks hääl. Nad nõudsid et igal saadikul oleks üks hääl. Seejärel lahkusid kolmanda seisuse esindajad ja Versailles'st ja kuulutasid end 17. juunil 1789 kogu rahva esindusorganiks- Rahvuskoguks. Rahvuskoguga ühines ka osa aadlike ja vaimulike saadikuid, seejärel kuulutas end Austavaks Koguk, mis pidi koostama Prantsusmaa jaoks põhiseaduse ja panema aluse uuele riigikorrale.1789 usuvabadus. Protestandid ja juudid saavad kodanikuõigused. 1789 kat. kiriku varanduse konfiskeerimine (riigile võõrandamine). Motiiviks riigi pankrot & maata maaelanike aitamine (pole kasu). Riigi ja kiriku vaheliste suhete uuendamine: riik valib preestrid-piiskopid ja maksab neile palga. 1790 hakatakse nõudma vaimulikelt truudusevannet revolutsioonile & tsiviilriigile Pilet 8
.. Kirjandus ja muusika: muusikaline motiiv teksis Oskar Luts: Kevade,,Tema [Arno] hingesse asus rääkimatu õnnetundmus, talle näis, nagu oleks midagi suurt, ootamatut sündinud, mis temale ja kõigile teistele palju rõõmu pidi valmistama. (...) Kui laulud kõlasid ja orel mürisevalt kaasa mängis, vajus tema silmis kõik ühte: inimesed, lühtrid, küünlad ja jõulupuu altari ees; kõik ühines suureks, jumalat kiitvaks ja austavaks koguks. Ei olnud seal hulgas ühtegi halba inimest, kõik olid head. Tema ise kadus lõpmatusse ja laulis kaasa inglite kooris Betlehema väljal, kuna tema ümber paistis imelik valgus..." Kirjandus ja muusika: muusikalised struktuurid kirjanduses Skertso (it. scherzo): Muusikaline vorm Enamasti sonaadi või sümfoonia 3. osa Jaotub 3 osaks: scherzo trio scherzo ¾ taktimõõdus Kiires tempos, mängitakse elavalt ja rõõmsalt (allegro, vivace, presto)
20-ndatel domineeris Viiralti loomingus suurlinna pahederohke elu kujutamine ja tihti sünge, isegi apokalüptiline meeleolu. Viiralti kuuslamad teosed tema 1930. aastate alguseni kestnud loominguperioodist on sügavtrükitehnikas teostatud "Kabaree" ja "Põrgu", aga ka illustratsioonid "Usuõpetuse lugemikule" ja Juhan Jaigi "Võrumaa juttudele". 1930. aastatel toimus Viiralti loomingus murrang ning tema suhtumine loodusesse ja inimestesse oli muutunud rahulikult vaatlevaks, austavaks ja südamlikuks. Joonistuse ja trükigraafika tehnikate Table of Contents 1.1. KUNST 18. SAJ LÕPUST 19. SAJ LÕPUNI 1 2.2. 19. JA 20. SAJANDI VAHETUSE KUNST 7 3.KUNST 1905-1910 - MURRANGUAASTAD 9 4. KUNST ISESEISVAS EESTIS 1919-1940 12 5