Seadustega moodustasid roomlased seaduse ees võrdse kodanikkonna - rooma rahva, kuid see ei tähendanud tegelikku võrdsust. 2. Üks kõige püsivamaid osi Rooma riigi pärandist ristiusk. Sellest sai maailma levinum usk maailmas. Juutide maa alistati Rooma võimule 1. sajandil eKr. Roomlased mõistsid juutide ainujumalausu erandlikkust teiste uskude seas ja ei nõudnud esialgu juutidelt rooma jumalate austamis. 3. Ehituskunstis võtsid roomlased kasutusele nn rooma ning õppisid ehitama kuppel- ja ristvõlve. Roomlased olid head teedeehitajad. Rooma linna veega varustamiseks ehitati esimesed akveduktid. Tähelepanuväärsed saavutused on amfiteatrid, eriti Colos-seum. Rooma templitest on kõige paremini säilinud vanaaja suurim kuppelehitis Panteon.
Siia juurde §19, mis täiendab eelmist mainitud seadust, et igaüks peab oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust. Põhiseaduse põhikohustused saab jaotada kaheks. Kohustused, mille eesmärgiks on kindlustada individuaalset vabadust ning kohustused, mille eesmärgiks on kindlustada üldist heaolu. Esimeste hulka kuuluvad näiteks üldine austamis- ja arvestamiskohustus,vanemate kohustus, perekonnakohustus. Teist liiki kohustuste hulka kuuluvad näiteks kohustus järgida seadust, kohustus jääda truuks põhiseadusele, kohustus kaitsta iseseisvust. Eesti riigis on põhiõigused,vabadused ja kohustused kindlaks määratud ja nendest tuleb lähtuda oma tegevuses. Põhiseadus on sätestatud nii, et meil on on hulgaliselt õigusi, kuid see tähendab ka selle juures seda, et oma tegude eest peame olema alati kohustatud ka vastutama.
Silindrikujulisse keskehitisse pääseb viilkatusega sammaskoja kaudu. Keskehitises asusid orvad jumalakujudega. Siseruum saab valgust läbi kuplis oleva ava. Agrippa laskis rajada Panteoni eelse hoone, mis 110 pKr välgulöögi tõttu maha põles. Alates 7. sajandist on panteon olnud kristlik Santa Maria Rotonda kirik. Rooma Panteoni eeskujul nimetati 1791 Pariisi kaitsepühaku Püha Genevieve'i klassitsistlikus stiilis kirik ümber Pariisi Panteoniks. Sellest sai Prantsusmaa suurkujude austamis- ja matusepaik. Nimi Kool Klass Aasta
vennaga, saades ise taeva, vend Poiseidon mere ning Hades allmaailma. Sellegipoolest oli Zeus neist võimsaim. Teda kutsuti isaks, sest tal oli lugematul arvul lapsi. Talle meeldis ohvriloomana härg. Hera oli abielu kaitsja, ta oli väga armukade, kuid selleks andis Zeus ka põhjust. Kiusas suurema osa ajast taga Zeusi armukesi ja lapsi. Ohvriloomaks oli lehm. Poiseidon oli merejumal, kes tekitas oma kolmhargiga torme ja maavärinaid. Ohvriloomaks oli hobune. Põhiliseks jumalate austamis viisiks oli ohverdamine. Jumalad voolisid inimesed veest ja mullast. PÜHAMUD JA TEMPLID Kreeka templid on kõige kuulsam osa Kreeka arheoloogiast. Tavaline Kreeka pühamu koosnes templist ja selle juurde kuuluvast altarist, mis oli madal, kividest laotud alus, kus sai jumalatele ohvreid tuua. Tempel ehitati kõrgele mäe tippu. Pühamu keskpunktiks oli altar. Suuremates pühamutes oli nii templeid kui ka altareid mitu.
inimohverduste tavasid.. Asteegid - Asusid Mehhiko kiltmaale 12 sajandi lõpus ja rajasid sinna oma pealinna Tenochtitlan. Asteegid uskusid , et kõigi asjade loojaks olid ürgolendid Ometciuatl ja Ometecuhtli (Kahetsusjumal ja jumalanna) Nemad lõid koos jumalad ja inimkonna. Asteegid uskusid ,et jumalad omakorda olid loonud maa. Selles protsessis oli oluliseim Põikese sünd. Kesk - Andid Chavin - 600-300 eKr. Levis Põhja kesk ja Lõuna Peruus kultus mille austamis objektiks oli üleloomulik kaslane.Chavinil oli akks peamist kaslast. Esimene oli jaaguar , kellel oli inimese kuju, teist nimetati kepijumalaks-suur inimkehaga kaslane kellel on nelinurkne pea. Mochica kultuur - 1 aastatuhandel taastasid Põhja- Peruu rannikul Moche jõe ääres asunud indiaanlased cahvaini kaslaskultuse.Arvatavasti oli neil teisigi loomjumalaid ja tätsustati ka kuud. Tiahuanaco Tiahuanaco linna varemed asuvad Titicaca järve ida poolsel kaldal ,praeguses Boliivias.
põhistamiseks, et see tekib PS sätte põhjal. PS alusel tekkivale kohustusele esitatakse lisaks teatavaid sisulisi nõudeid, näiteks et see peab olema hädavajalik vabadust garanteeriva riigi eksisteerimiseks. PS põhikohustused võib jaotada kaheks: põhikohustused, mille eesmärk on kindlustada individuaalset vabadust, ja põhikohustused, mille eesmärk on kindlustada üldist heaolu. Esimeste hulka kuuluvad üldine austamis- ja arvestamiskohustus (§ 19 lg 2), vanemlik kohustus (§ 27 lg 3, § 37 lg 3), kohustus hoolitseda perekonna eest (§ 27 lg 5), kohustus mitte teotada teise isiku au ega head nime (§ 17) ning üldine kahju hüvitamise kohustus (§ 25). Teist liiki põhikohustusteks on kohustus järgida seadust (§ 19 lg 2), kohustus jääda truuks PS-le (§ 54 lg 1), kohustus kaitsta iseseisvust (§ 54 lg 1), välismaalaste ja kodakondsuseta isikute
sisulisi nõudeid, nagu näiteks et ta peab olema hädavajalik vabadust garanteeriva riigi eksisteerimiseks. Et põhikohustus on teataval määral põhiõiguse vastandiks, on ka selle mõiste sisustamisel soovitav lähtuda formaalsest kriteeriumist. Põhiseaduse põhikohustused võib jaotada kaheks: põhikohustused, mille eesmärgiks on kindlustada individuaalset vabadust, ja põhikohustused, mille eesmärgiks on kindlustada üldist heaolu. Esimeste hulka kuuluvad üldine austamis- ja arvestamiskohustus (§ 19 lg 2), vanemate kohustus (§ 27 lg 3), perekonnakohustus (§ 27 lg 5), kohustus mitte teotada teise isiku au ega head nime (§ 17), üldine kahju hüvitamise kohustus (§ 25). Teist liiki põhikohustusteks on kohustus järgida seadust (§ 19 lg 2 lõpus), kohustus jääda truuks põhiseadusele (§ 54 lg 1, 1. variant), kohustus kaitsta iseseisvust (§ 54 lg 1, 2. variant), välismaalaste ja kodakondsuseta isikute
annaabi.ee 
