Austatud kuulajad! Mina olen Johann Voldemar Jannsen, ajalehe Perno Postimees väljaandja ning kõnelen teile täna pisut meie kodumaast, rahvast ning tulevikulootustest. Meie, eestlased, oleme väike rahvas. Ütlen justnimelt eestlased, sest üks rahvas ja ühtehoiduvus on just riigi alustalad. Tean, et see kõlab harjumatuna, kuid leian et oleks aeg seda teha. Meil ei ole kasu saarlastest, mulkidest, tallinlastest jne. Kasu on meil ühtsest eesti rahvast! Hoidkem kokku, austagem oma naabreid ning tegutsegem koos- kõik maakonnad! Meie kodumaa on niigi väike, meie rahvas on niigi väike, kuid kõik koos suudame moodustada ühtse suure terviku! Ma tean et üheskoos ei ole miski võimatu. Üheskoos on meil võim, üheskoos suudame selle väikse maalapi mis meile antud on viia uuele tasemele! Ma usun et meie tulevikulootused on kõrged, kui me vaid suudaksime kõik selle nimel tegutseda. Seega, hoidkem ühte! Kaitskem seda mis kuulub meile, eestlastele
Õpetaja kutse-eetika eripära tuleneb sellest, et ta kasvatab lapsi ja on kohustatud nendes kõlblusprintsiipe juurutama. Kõlbeline kasvatus on kasvatuses väga tähtis Seetõttu on aktuaalne analüüsida ka õpetaja kutse-eetika aluseid. Vaatleme just eetika aluseid, sest nendest tulenevad konkreetsed käitumisreeglid iseenesest. Järgnevate kutse-eetika aluste omandamine võib tähendada teatud tööd iseendaga, mis hiljem töörõõmuna mitmekümnekordselt ära tasub. Austagem oma kodumaad! Uhkus kodumaa saavutuste üle on omane kõikide elukutsete esindajatele. Kodumaa saavutuste tunnetamine loob psüühilise heaolu ja on optimismitunde aluseks. Õpetajale on sügav kodumaa-armastus eriti vajalik. Ilma selleta ei suuda me tunda rahuldust oma tööst. Valdavaks muutub puuduste nägemine koolis ja õpilastes. Siis, kui me sügavalt armastame oma kodumaad ja õpilasi, suudame üksikpuudustest üle olla ning täie pingega töötada tuleviku heaks.
KÕNE Eesti keel enne, nüüd ja tulevikus Tere, kallid klassikaaslased! Mina olen Karin 10-1 klassist ja ma tutvustan teile täpsemalt, kuidas on arenenud eesti keel ja milleine peaks olema see tulevikus. Eesti keel on läänemere lõunarühma kuuluv keel, mille varasem nimetus oli maakeel. Selle lähimad sugulased on läänemeresoome keeled vadja ja liivi keel. Eesti keelt räägib emakeelena umbes miljon inimest, kellest enamik elab Eestis, kus see on ka riigikeeleks. Alates 2004.aastast on eesti keel üks Euroopa Liidu ametlikest keeltest. Eesti keele tähestik võrreldes teiste riikidega on küllaldki erinev tänu oma erilistele täpitähtedele, mida on keeruline välismaalastel öelda, kuna nemad neid ei kasuta. Meie emakeele eristab ära paljudest teistest keeltest seoses häälikute pikkusega, mis annab sõnadele hoopis teie tähenduse nagu näiteks lina/linna. Eesti keelt saab võrrelda teiste ke...
Kõik loomad on võrdsed Peter Singer 1) Antud teksti põhiväide: Loomade õiguste idee. 2) Loomade ja inimeste vahel on olulisi erinevusi ja need erinevused peavad tekitama mõningaid erinevusi ka õigustes, mis neil on. Võrdsuse printsiip ei nõua võrdset või identset kohtlemist, see nõuab võrdset arvestamist. Võrdsuse nõue ei sõltu intelligentsusest, füüsilisest jõust, moraalivõimeist või teistest sarnastest tõsiasjadest. Võrdsus on moraaliidee, mitte faktiväide. Inimeste võrdsuse printsiip ei ole inimese tegeliku võrdsuse kirjeldus vaid see kuidas peaksime inimesi kohtlema. Mõningad filosoofid on aga üritanud ümber lükata väite, et loomadel ei ole õigusi. Arvates et õiguste omamiseks peab olend olema autonoomne või ühiskonna liige, austades teiste õigusi ja peab omama õiglustunnet. Õigluse printsiibi kohaselt peab kõiki olendeid arvesse võtma, kes tunnev...
Sõnavabaduse halvad küljed Mis demokraatia meil oleks ilma sõnavabaduseta? Sõnavabadus on üks väga iseloomulik demokraatia tunnus. Ilma selle tunnuseta elaksime nii kui NSV Liidu ajal, mitte mingit eneseavaldust ega omaenese arvamust meie riigis poleks. Kõigil oleks suu lukus, me ülistaks mingit juhtpositsioonil olevat ainuvalitsejat. See oleks päris masendav. Mina ei tahaks elu sees elada sellises ühiskonnas, kuna ma olen juba harjunud sellega, mis meil praegu on. Olen loomeinimene ja loometegevuse äravõtmine oleks minu jaoks asendamatu kaotus. Meie riigis kehtib tänapäeval sõnavabadus. Inimesed võivad avaldada oma arvamust näiteks ajalehtede, ajakirjade ja muude infoallikate kaudu. Inimesed avaldavad nii positiivset kui ka negatiivset arvamust. Aga mis siis sõnavabaduses ka halba on? Inimesed ei pruugi jägida alati moraali- ja eetikaseadusi. Nad võivad olla täiesti e...
Karistused ühtivad ka peaaegu et Eesti kohtusüsteemiga, mis on üllatavalt leebed. Istud oma paar aastat ära ja oled nagu naksti tagasi, veel rohkem viha(loe:dopingut)täis. Kui sina võtad endale selle õiguse, et spordilt ausus röövida, siis röövime me sinult sportlaskarjääri. Sport annab sulle värske vaimu ja hea tervise, miks ei võiks me samaga vastata? Jätkaks õige spordi tegemise traditsiooni puhtana? Austagem ja hinnakem spordi tõelist palet. Ükski pärand pole rikkam kui ausus.
Nende saabudes kohanesid väga kiiresti ning leidsid kõigele sihiotstarbelise rakenduse. Paljud teadlased said omale uusi väljakutseid värskete ning algeliste leiutiste edasiarendamise näol. Tänaseks päevaks on need leiutised kõrgtehnoloogilise tipuni viidud ja väga laialdaselt kasutusel igal pool üle kogu maailma. Selliseid, praegusel hetkel meie jaoks elementaarseid avastusi peeti tol ajal aga väga kõrgelt hinnatuks. Seda peaksime siiski tegema ka meie austagem mida väga vanad põlvkonnad on teinud meie heaks, milliseid esemeid ja tehnoloogiaid on nad loonud, et nende kui ka meie elu mugavam oleks.
Sellist kindlust saame ka koolist. Ilma nende kahe toeta pole võimalik ei uute riigimeeste ega kooliõpetajate kasvamine. Kui kaovad need toed -tugev Eesti kool ja kaunis Eesti kodu -, siis on kadumise ohus ka Eesti riik. Seega on Eesti riigi tuleviku võtmed peidus meie kõigi kodudes ja klassitoas. Võtme tooriku saame kodust, lihvime teda koolis. Kool algab kodust ja kool algab õpetajast. Tänane sündmus on liigutav meeldetuletus igikestvast käsusõnast: austagem omaenda õpetajat ning hoidkem kaunis omaenda kodu! Ent Hugo Treffner pole üksnes koolimees. (Ka koolmeister Treffner oli kord koolipoiss.) Täna austame isikut, kelle energial oli määratud otsida väljapääsu ärkamisaegse tõusu ja venestuse pealetungi aegadel. Treffner oli tolleaegse "universalistina" tegev niihästi Eesti Üliõpilaste Seltsis, Aleksandrikooli peakomitees, Eesti Kirjameeste Seltsis kui muudes vältimatutes Eesti "eelriiklikes" institutsioonides
muidugi kui ise ka käed külge paned. Kokkuvõtteks võin öelda, et mina usun saatusesse ja ei häbene seda. Miski juhib meid edasi, kuid tõmbab ka tagasi kui vaja. Inimese usk on tema enda asi ja kedagi ei tohis diskrimineerida tema usu tõttu olgu see siis armastus või usk iseendasse. Iga inimene on eriline ja seda ei tohiks unustada, ka selline inimene on eriline, kes pole oma elus mitte millegagi hiilanud. Austagem üksteist ja liikugem koos parema maailma poole.
annaabi.ee 
