*jälgimiseks sobib suu/igemete limaskest, hobusel ka ninasõõrme limaskest Anesteseeritud loomal saab jälgida südametegevust/hingamist/ hapnikusisaldust perifeerses veres (HR - heart rate, RR –respiratory rate, O2, CO2) pulssoksümeetri abil. Pulssoksümeetriandur kinnitatakse looma keele või kõrvalesta külge, hobusel ninaseptile. Pulssoksümeetri kasutamisel võib esineda ka valeandmeid ja valehäireid. Kindlam on kontrollida paralleelselt auskultatsiooni ja palpatsiooni abil. Kehatemperatuuri mõõtmine on oluline väikeloomal, eriti väiksed koerad/kassid/kutsikad ja kassipojad/närilised. Üldanesteesias loomal võib tekkida hüpotermia. Ka ärkaval loomal võib olla hüpotermia. Hüpotermia T 300 C lähedal on eluohtlik Parim viis mõõta kehatemperatuuri söögitorust. Saab teha anesteseeritud loomal spetsiaalse anduri abil pulssoksümeetri küljes.
roidevahemikus) ning kopsude alumisi piire. Võrdlevat perkussiooni teostatakse patoloogia väljaselgitamiseks. Perkuteeritakse võrdlevalt vaheldumisi paremat ja vasakut kopsu. Perkutoorne tumestus viitab infiltratiivsele protsessile, tuumorile või vedelikule. Perkussioonikõla tugevnemine viitab suurenenud õhusisaldusele kopsudes. (Kallas jt 1999.) 5 5.2.4. Hingamiselundkonna auskultatsiooni metoodika ja hindamine Kopsude auskultatsioon kuulub arsti kompetentsi. Õe kompetentsi kuulub hingamissageduse lugemine kopsude auskulteerimisel, vt alaptk 5.2.5. Kopsude auskulteerimiseks kasutatakse stetoskoobi koonusosa, et vältida kõrvalkahinate teket (Tukiainen 2005). Hingamiskahina tüüpi ja tugevust auskulteeritakse tavalisel hingamisel. Selleks auskulteeritkse sümmeetriliselt mõlemat kopsu tagaväljadel, aksillaarselt ja eesväljadel võrdlevalt ülalt alla
Südame ülemine piir II roidevahemik; parem piir sternumi taga; vasak piir tiputõuke asukohas. (Kallas jt 1999, Novak 2004, Saha 2005, Novak 2006, Uibo jt 2010.) 20 Patoloogia • Kardiomegaalia - südame piiride laienemine. Näiteks müo- ja perikardi haigus. (Uibo jt 2010.) • Südame asendi patoloogia. (Saha 2005.) 8.3.4. Auskultatsiooni metoodika, normoloogia ja patoloogia Vahendid ja metoodika Südame auskultatsioon, võrreldes perkussiooni ja palpatsiooniga, on suurema informatiivsusega meetodiks. Teostatakse arsti poolt. Auskulteerimiseks on vajalik lapse eale vastav stetoskoop. Lapse südame auskultatsiooni metoodika juures pööratakse erilist tähelepanu järgmistele iseärasustele: • Stetoskoobi vajutuse tugevus peab olema ühtlane. Stetoskoobi tugeval
Vilinad – vilisev hingamisheli, viitab sellele, et hingamisteed on ahenenud. 244 Inspiratoorne vilin (striidor) – viitab kõri, trahhea või peabronhi ahenemisele (kõriturse, võõrkeha). Ekspiratoorne vilin – viitab bronhide ja bronhioolide ahenemisele (astma, bronhiit). Kiuned – ekspiiriumi lõpus esinevad lühikesed vilinad tekivad peaaegu sulgunud bronhioolide võnkuvast liikumisest (astma). Urinad – auskultatsiooni ajal väljahingamisel pidevalt kostev urisev norisev või sisisev heli, tekib sekreediosakeste võnkumisest suuremates hingamisteedes (iseloomulik kroonilisele bronhiidile, paranemisjärgus olevale astma ägenemisele). Räginad – tekib enamasti sekreedi kogunemise tagajärjel, võib olenevalt bronhiteede läbimõõdust olla kas suure-, keskmise- või peenemulliline. Kuuldav ainult aeg-ajalt, mitte iga hingetõmbe juures.
annaabi.ee 
