kasutuselevõtt, kauba vedamiseks raudtee kasutamine maanteetranspordi asemel ja muud sarnased meetmed. Sealt saavutataks vajalik kasvuhoonegaaside kokkuhoid transpordis ja vähendatakse sõltuvust naftaimpordist. Eesti saaks kõikides nende punktides palju ära teha, ainult pealehakkamisest jääb vajaka. [10] 8 Lisa Pilt 1. Euroopa Liidu biodiisli tootmine [9] Pilt 2. Biokütuse tootmise protsess auruturbiinide baasil [18] 9 Pilt 3. Biokütuse ringlus [19] 10 Kasutatud allikad 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Biokütus, viimati alla laetud 15. mai 2010 2. ,,Biomass", Eha Pajumets, Keskkonnatehnika, 2002, nr. 5, lk 40 3. Säästva Eesti Instituut, väljaanne nr. 1, ,,Säästva arengu sõnaseletusi", Tallinn, 2000, OÜ Greif, lk 8 4. http://maakond.blogspot.com/2006/11/bioktused
Katla erikulu karakteristiku võib arvutada: Kus C on tegur, mis sõltub valitud ühikutest. Katla erikulu arvutatakse : Q on katla soojuskoormus. Katla marginaalkulu karakteristik on katla kulukarakteristiku tuletis katla soojuskoormuse järgi. Katla elektrilise omatarbe karakteristikud on tavaliselt astmed, mis on tingitud omatarbeseadmete talitluse muutustest. Kõik katla karakteristikud võivad olla esitatud ka bruto või netokarakteristikuna. 3.Auruturbiinide tüübid ja nende kasutusalad - Kondensatsioonturbiin (tüüp K) -Ühe või kahe termofikatsioon vaheltvõtuga turbiin (tüübid T1 ja T2) -Ühe tööstusliku vaheltvõtuga ja ühe või kahe termofikatsioonvaheltvõtuga turbiin (tüüp TVT1 ja TVT2) -Vasturõhuga turbiin (tüüp V) -Tööstusliku vaheltvõtuga ja vasturõhuga turbiin (tüüp TVV). Termofikatsioonturbiinid võivad töötada elektrilise ja soojusliku koormusgraafiku alusel.
probleeme, sest jäävad ära kontaktrõngad ja harjad Ergutusmähise puudumine vähendab kadusid ja suurendab kasutegurit Püsimagnetite kasutamine teeb aga keerukamaks generaatori emj. reguleerimise Konstruktsioon Aeglased hüdroturbiinid (n = 60 ... 500 p/min) ehitatakse reeglina vertikaalse võlliga 4 Suure pöörlemiskiirusega (kuni n = 3000 p/min) auruturbiinide ja diiselgeneraatorite korral kasutatakse horisontaalset võlli Staator on sünkroonmasina seisvaks osaks Koosneb kerest (1) ja südamikust (2), mille uuretes asub mähis Väikese võimsusega masina kere valatud malmist või terasest Keskmistel ja suurtel masinatel kere keevitatakse ja on lahtivõetav Staatori südamik koostatakse stantsitud elektrotehnilisest terasest (0,35 ... 0,5 mm) Südamiku plekkides on täisnurksed lahtised või
Võrreldes kolb masinatega on tal järgmised eelised: täielik tasakaalustatus, st et inertsjõud puuduvad, ühtlane pöördemoment, suhteliselt väikesed massid ja kabariidid. Auru, gaasi turbiinidega on võimalik saada suuri võimusi, suuremaid kui kolb mootorid, seejuures suhteliselt väikeste kabariitidega. Nad töötavad veel väiksema müraga kui kolbmootorid ja puudub igasugune vibratsioon. Puudused auruturbiinidel: madalam kasutegur seda seetõttu, et auruturbiinide puhul suur osa protsessi juhitud soojusest läheb kaduma turbiinist väljuva auruga. Auru ja gaasi turbiini puhul kasutegur sõltub koormusest. Eelised: täielik tasakaalustatus, ühtlane pöörde momenrt mistahes asendis, suhteliselt väikesed massid ja kabariidid võrreldes sama võimsusega kolbmootoritel; on võimalik saada suuri võimsusi see juures suhteliselt väikeste kabariitideka. Nende eeliste tõttu on nende tööresurss on palju pikem. Töötavad väiksema müraga.
auru paisumise reaktiivjõud. Aktiivturbiinimõõtmed on suhteliselt väikesed, tema ekspluateerimine on lihtne, ta on ökonoomne ning võimaldab kasutada kõrgparameetrilist auru, saada puhast kondensaati ning lisaks elektri genereerimisele anda tarbijatele erinevate parameetritega auru. Võimsates auruturbiinides on mitukümmend rõhuastet, mis konstruktsioonilistel põhjustel võivad olla jaotatud mitme korpuse vahel. Tüüpiliselt moodustavad võimsate auruturbiinide kõrgrõhuosa aktiivastmed ja madalrõhuosa reaktiivastmed. Enamik nüüdisaegsetest auruturbiinidest on nn aksiaalturbiinid, milles aur voolab rootori pikitelje sihis. Märgatavalt vähem kasutatakse nn radiaalturbiine, milles aur voolab telje risttasapinnas keskelt väljapoole või vastupidi. Auruturbiine kasutatakse nii statsionaarsete soojusjõumasinate kui ka laeva soojus- jõuseadmetena. Auruturbiinid on muutunud põhiliseks soojusmootoriks soojuselektrijaamades
väljakondenseerumine küttepindadele. Väävelhape põhjustab küttepindade intensiivset korrosiooni, mistõttu gaaside temperatuur utilisatsioonikatlas peab varuga olema kõrgem väävelhappe kastepunktist 140 0C, tavaliselt võetakse arvutuslikuks minimaalseks temperatuuriks 180 0C. Utilisatsioonikateldest saadavat auru saab kasutada soojavarustussüsteemides nagu kütte-, ventilatsiooni-, konditsioneerimis-, kütuse eelsoojendamise jt süsteemid, kuid suurima efekti annab abi-auruturbiinide kasutamine laeva osaliseks või täielikuks varustamiseks elektrienergiaga laeva käigu ajal. Utilisatsioonikatlad paigaldatakse peamasinate väljalaskegaaside torustikele turbo-laadurite ja SCR katalüsaatorite järele, tavaliselt paiknevad need masinaruumi šahtis. Ehituselt võivad need olla veetoru tüüpi, kuid väiksematel laevadel kasutatakse ka gaas-toru- või kombineeritud utilisatsioonikatlaid. Gaaside madala temperatuuri tõttu on
annaabi.ee 
