Utilisatsioonikateldes kasutatakse soojusallikana peadiiselmootorite või gaasiturbiinide väljalaskegaaside soojusenergiat auru tootmiseks laeva käigu ajal. Utilisatsioonikateldes kolle puudub. Väljalaskegaasid temperatuuriga 250…600 0C suunatakse küttepindadele, kus nad annavad osa oma soojusest vee aurustamiseks ja ülekuumendamiseks. Kuna mootorite väljalaskegaaside temperatuur on tunduvalt madalam kütuse põlemisgaaside temperatuuridest, peavad sama aurutootlikkuse korral utilisatsioonikatelde küttepinnad olema vastavalt suuremad. Segatüüpi katlad on varustatud koldega ja on ühendatavad peamasinate väljalaske-gaaside süsteemiga. Need katlad töötavad seisu ajal tavaliste abikateldena vedelkütusel, sõidu ajal utilisatsioonikateldena. Ehkki aurusüsteem on nende katelde puhul oluliselt lihtsam, kasutatakse seda katlatüüpi suhteliselt harva. Auruparameetrite järgi võib laevakatlaid liigitada madalrõhu-, keskrõhu- ja kõrgrõhukateldeks
see suur vabanenud soojushulk tuleb küttepindade kaudu vastuvõtta ja ära juhtida. Vee-aurusegu liikumine ja järelikult küttepinna metalli jahutus on erinevate töökeskkonna liikumisskeemide puhul organiseeritakse erinevalt. Loomuliku ringlusega kateldes vee ja aurusegu liigub vee-auruseguga täidetud samba ning sama kõrge veesamba rõhkude erinevusest tingitud liikumapaneva rõhu mõjul. Madalrõhukateldes katla aurutootlikkuse suurenedes (kõver 1 joonis 12-3) masskiirus aurustustorudesse (tõusutorudesse) sisenemisel suureneb esialgu järsult, saavutanud aga teatud maksimaalse taseme masskiirus stabiliseerub ning aurutootlikkuse edasisel suurenemisel isegi väheneb tingituna hüdraulilisest takistusest tõusutorudes. Loomuliku ringlusega kõrgrõhu kateldes masskiirus kasvab aeglasemalt ja madalatel koormustel ei taga see küttepindade vajalikku jahutust. Kõrgrõhu katelde
o nimirõhk on maksimaalselt lubatav rõhk auruülekuumendi järel või ülekuumendi puudumisel, vahetult aurumagistraali ees, o nimitemperatuur on auru temperatuur ülekuumendi järel või aurumagistraali ees nimiaurutootlikkusel auru nimirõhul o toitevee nimitemperatuur on toitevee nimitemperatuur ökonomaiseri ees, ökonomaiseri puudumisel trumlisse sisenemisel, mis on võetud katla projekteerimise aluseks. Tinglikult võib katlaid liigitada aurutootlikkuse järgi: · väikese võimsuse - kuni 6,95 kg/s, · keskmise 9,7 21 kg/s, · suure võimsusega üle 25 kg/s, töörõhu järgi aga: · madalrõhu kuni 1,4 MPa, · keskrõhu 2,4 - 3,9 MPa · kõrgrõhu 9,8 25MPa Töökeskkonna liikumisskeemi järgi küttepindades on: o vabaringlusega ehk tsirkulatsiooniga o mitmekordse sundringlusega
Veekatelde (küttekatelde) reguleerimissüsteemid: 1. Soojusvõimsuse (kütuse) reguleerimissüsteem 2. Põlemisprotsessi ökonoomsuse reguleerimissüsteem 3. Hõrenduse reguleerimissüsteem 4. Temperatuuri reguleerimissüsteem Kolm esimest reguleerimissüsteemi on omavahel seotud ja moodustavad põlemisprotsessi reguleerimissüsteemi. 31. Nivoo reguleerimine katla trumlis. Trummelkatelde toitereguleerimine seisneb materiaalse bilansi tagamises katla aurutootlikkuse (kulu) ja toiteveekulu vahel. Katla aurukulu ja toiteveekulu peavad olema võrdsed. Kui nad ei ole, siis hakkab vee nivoo katla trumlis muutuma. Nivoo katla trumlis on parameeter, mis iseloomustab vee-auru trakti bilanssi. Nivoo hoidmine ettenähtud piirides on üks tähtsamaid ülesandeid katelde ohutu käitamise tagamisel. Nivoo peab olema piisavalt madal, et oleks küllalt ruumi aurule ja samas piisavalt kõrge, et jätkuks vett kõikidele laskuvtorudele. Maksimaalne nivoo
toitevee nimiparameetrite juures, ·nimirõhk on maksimaalselt lubatav rõhk auruülekuumendi järel või ülekuumendi puudumisel, vahetult aurumagistraali ees ·nimitemperatuur on auru temperatuur ülekuumendi järel või aurumagistraali ees nimiaurutootlikkusel auru nimirõhul ·toitevee nimitemperatuur on toitevee nimitemperatuur ökonomaiseri ees, ökonomaiseri puudumisel trumlisse sisenemisel, mis on võetud katla projekteerimise aluseks. Tinglikult võib katlaid liigitada aurutootlikkuse järgi: ·väikese võimsuse - kuni 6,95 kg/s, ·keskmise 9,7 21 kg/s, ·suure võimsusega üle 25 kg/s, töörõhu järgi aga: ·madalrõhu kuni 1,4 Mpa, ·keskrõhu 2,4 - 3,9 Mpa ·kõrgrõhu 9,8 25MPa Töökeskkonna liikumisskeemi järgi küttepindades on: ·vabaringlusega ehk tsirkulatsiooniga ·mitmekordse sundringlusega ·otsevoolu katlad Kamberkolletes põletatakse gaaskütuseid, vedelkütuseid pellteid ehk graanuleid. Põlemine toimub kolde mahus
46). 5.2.1 Aurugeneraatorid Aurugeneraator e aurukatel on seade atmosfäärirõhust kõrgema rõhuga auru (peamiselt vee-, aga ka orgaaniliste ühendite auru) tootmiseks kütuse põlemisel koldes vabaneva soojuse või muude energiaallikate toimel. Aurukatlaid kasutatakse energeetikas aurujõuseadme koosseisus, tööstuses tehnoloogilise auru saamiseks, harvem kütmiseks või teistel eesmärkidel. Aurugeneraatoreid iseloomustatakse kütuse põletusviisi, konstruktsiooni, võimsuse (kW või MW), aurutootlikkuse (kg/s või t/h), toodetava auru rõhu ja temperatuuri, vee ja auru tsirkulatsiooni korralduse jt näitajate alusel. Eristatakse gaasitorukatlaid, näiteks leektoru-suitsutorukatlad, ja veetorukatlaid. Katla konstruktsiooni mõjutavad tugevasti ka tema võimsus, kasutatav kütus ja põletustehnoloogia. Energeetilised suure võimsusega (soojuslik võimsus kuni 2000 MW, aurutoodang kuni 700 kg/s) aurukatlad on reeglina trumliga või otsevoolu veetorukatlad, milles auru rõhk võib
annaabi.ee 
