Kondesaadianuma mass katse algul 1,18 kg Kondensaadi mass M= 0,67 kg Õhurõhk ruumis B= 100,12 kPa Auru ülerõhk pm= 10 kPa Auru absoluutne rõhk pa=0,11MPa Auru kuivusaste x=0,9(võetud kogemuslikult) Radiaatori keskmine temperatuur t k= 89,5 oC Radiaatori välispinna keskmine temperatuur t p=4,226mV = 98,1 oC Ruumi õhu keskmine temperatuur tõ=22 oC Radiaatori pind A=1,15 m2 Vee erisoojus cp =4,2 kJ/(kg*K) Aurustussoojus r=2250 kJ/kg Küllastunud auru temperatuur 102,32 oC 3 Arvutamine 1.Soojusläbikandeteguri valem Q k = W/(m2*K) (8.1) A(ta -tõ ) 2.Soojusülekande tegur välispinnalt valem Q a2 = W/(m2*K) (8.2) A(tp -tõ ) 3.Soojusvoo valem M
arvutatakse valemiga Q= M [ xr + (t a ] - t k )c p 10 3 = M [ h' '-(1 - x)r - hk ]10 3 W M kondensaadi mass 0,835 kg katse kestus - 1800 s h'' kuiva küllastunud auru entalpia kJ/kg (tabelist) - 2679 kJ/kg hk kondensaadi entalpia kJ/kg (tabelist) - 377 kJ/kg r aurustussoojus kJ/kg (tabelist) 2250 kJ/kg x kuivususaste 0,9 0,835 Q= [ 2679 - (1 - 0,9)2250 - 377 ]10 3 = 963 W 1800 Soojusläbikandetegur Q k= A(t a - t õ ) A radiaatori pind 1,15 m2 ta - auru temperatuur 102,32 °C tõ ruumi õhu keskmine temperatuur 23,6 °C 963 k = = 10,6 W/(m2*K) 1,15(102,32 - 23,6) 1 k= 1 1 + + 1 2 1=7000 W/(m2*K) =60 W/(m*K)
Ruumi õhu keskmine temperatuur tõ = 22,38 C Radiaatori pind m2 5 Soojusvoog M M Q= [ x ∙ r + ( t a−t k ) c p ] ∙103 = [ h' ' −( 1−x ) ∙ r−hk ] ∙103 W (4.1) τ τ r – aurustussoojus kJ/kg, r = 2250 kJ/kg h’’ – kuiva küllastunud auru entolpia kJ/kg, h’’ = 2679 kJ/kg hk – kondensaadi entalpia kJ/kg, hk = 377,1 kJ/kg cp – vee erisoojus kJ/(kg*K), cp = 4,21 kJ/(kg*K) 0,495 Q= [ 2679−( 1−0,9 ) ∙ 2250−419,1 ] ∙ 103=1119,2W 900 Soojusläbikandetegur Q 1119,2 W k= = =12,17 2 (4.2)
http://www.fapdec.org/ wikipedia.org Väikestel kateldel (gaasi ja halupuidu kateldel) on palju erinevaid konstruktsioone. Junkers commons.wikimedia.org A. Paist, K. Plamus. Lokaalkatlamajad. TTÜ Kirjastus, 2013 Väikeseid gaasikatlaid ehitatakse ka kondensatsioonkateldena, kus põlemisgaasis olev veeaur kondenseeritakse veeks ja saadakse kätte vee aurustussoojus ja see annab kasutegurile kuni 10% juurde. Suitsugaasides oleva veeauru kondenseerimist kasutatakse põhiliselt ainult maagaasi puhul, sest selles puuduvad korrosiivsed komponendid. Viessmann Gaasipõleti 1 põleti korpus, 2 põleti mootor ja ventilaator, 3 süütetrafo, 4 põleti kontrollautomaatika, 5 põletipea, 6 õhurõhu regulaator ,
annaabi.ee 
