Veeringe maal Veeringe - vee pidevalt korduv ringlemine Maal ( atmo, hüdro, lito ja biosfääris) Veeringe toimub Päikeselt saadava energia ja raskusjõu mõjul; ta seisneb 1. vee aurustumises, 2. veeauru edasikandumises, 3. kondenseerumises 4. sademete langemises ning äravoolus. Veeringe koosneb erinevatest lülidest. • Auramine • Sademed • Jõgede äravool • Infiltratsioon- vee liikumine maapinnalt mulda või kivimitesse • Põhjavee äravool • EVAPOTRANSPIRATSIOON-KOGU AURUMINE Sademed • Suurem osa ookeanide pinnalt aurunud veest langeb sademetena sinna tagasi • Osa veest kandub õhuvooludega maismaale
Maa efekt kiirgus: maa soojuskiirguse ja atmosfääri soojuskiirguse vahe: Ef=U-G. U- maapinnalt lahkunud pikalaineline kiirgus, G- neeldunud. Aluspinnaga risti langevate kiirte korral on kiirgusvoo tihedus pinnaühiku kohta suurem kui pinna suhtes kaldu kiirte korral. Maa ehitus maakoor, ülemine vahevöö, alumine vahevöö, tuum. Maa pöörleb ümber oma telje, mis tingib: Öö ja päeva vaheldumist, millest tuleneb perioodilisus õhurõhus, õhu liikumises, vee aurustumises, temp jne. Coriolis' e jõud- põhjapoolkeral kadub paremale ja lõunapoolkeral vasakule. Tõusu ja mõõnalaine teke. Maa pöörlemistelje pikendusel asub Põhjanael. Maakera loodusgeogr. vöötmed: põhja-polaarvööde, arktiline, lähisarktiline, parasvööde, lähistroopiline, troopiline, ekvatoriaalne, troopiline, lähistroopiline, parasvööde, lähisantarktiline, antarktiline, lõuna- polaarvööde. Maakoor ja selle ehitus 0-100 km. Litosfäär- koor ja vahevöö ülemine tahke osa.
mine on nendekolmeparameetrijuhtimine. 41. Karburaatori tööprintsiip Karburaatoriks nimetatakse kvaliteetse töösegu valmistamist pihustunud või aurustunud kütusest, karterigaasist ja sisseimetavast õhust. Tööprintsiip: 1) õhu liikumine karburaatoris ja sisselasketraktis 2) kütuse liikumine kanalites ja läbi kalibreeritud düüside 3) kütuseemulsioooni liikumine pihustites 4) kütuse segunemine puhastatud õhuga, pihustamises ja aurustumises 42. Sissepritsesüsteemide tüübid Sissepritsesüsteemid jagunevad mehaanilisteks (MPS) ja elektroonilisteks sissepritsesüsteemideks (EPS). Tüübid: Ühepunktiline sissepritse, mitmepunktiline sissepritse ja otsene sissepritse 43. K-, D-,L- ja LH-Jetronic sissepritsesüsteemide iseärasused D-Jetronic sissepritsesüsteem on analoog sissepritse. Vaakum mõõdetakse rõhuanduriga,
ekvaatoril vaadatuna läänest itta. Maa pöörleb ümber oma telje ja tiirleb mööda elliptilist orbiiti ümber Päikese. Maal kulub Päikese suhtes ühe täispöörde tegemiseks keskmiselt 24 tundi ehk üks keskmine päikesepäev Maa pöörlemine tingib: 1 öö ja päeva vaheldumist – sellest tuleneb vastavalt poolkera valgustatusele perioodilisus õhurõhus, õhu liikumises, vee aurustumises, temperatuuris jne 2 Maa pöörlemise tagajärjel iga keha, mis liigub Maal mingis kohas horisontaalselt, kaldub sõltumata liikumissuunast horisondiga kindlalt seotud joone suhtes (keha) põhjapoolkeral paremale ja lõunapoolkeral vasakule. Seda nimetatakse Coriolise jõuks 3 tõusu- ja mõõnalaine teke – Kuu külgetõmbejõu mõjul Kuule lähimas ja diametraalselt selle vastas asuvas piirkonnas ookeanide veepind kumerdub (tõus),
osas Eestis ebapiisavalt kaitstud. Kogu põhjaveemaht maapõues on hinnanguliselt 2000 km 3. Eesti äravoolu maht ca 12 km2 aastas koos Narva jõe veeressurssidega, mis moodustab umbes 80% kogu äravoolust. 3. Veeringe ja veebilanss. Veebilansi elemendid. Veeringe on vee pidevalt korduv ringlemine Maal ( atmo-, hüdro-, lito- ja biosfääris) Veeringe toimub Päikeselt saadava energia ja raskusjõu mõjul. Protsess seisneb: vee aurustumises, veeauru edasikandumises, kondenseerumises, sademete langemises ning äravoolus. Veeringel mingit kindlat lähtekohta ei ole. Veeringet käigus hoidev päike soojendab ookeanide vett ning osa sellest aurub. Tõusvad õhuvoolud viivad selle auru atmosfääri jahedamatesse kihtidesse, kus ta kondenseerub pilvedeks. Enamik ookeanidest aurunud veest sajab sinna tagasi, seda nimetatakse väikeseks veeringeks. Õhuvoolud
annaabi.ee 
