Sademed. Vett, mis langeb pilvedest, nimetatakse sademeteks. Üks sademete vorm - vihmapiisad- tekib pilvedes, kui õhuvoolud moodustavad tillukeste veepiiskade omavahelise põrkumise. Need piisakesed liituvad suuremateks piiskateks, mis langevad vihmana alla. Õhk peab olema niiske, et vesi jõuaks aurustumata maapinnale, nii et selline sademete teke on iseloomulik põhiliselt troopilistele aladele. Enamik vihmast tekib kõigepealt jääkristallidena kõrgel atmosfääris madala temperatuuriga pilvedes. Jääkristallid kasvavad suuremaks, kui vesi nende peal külmub. Kas kristallid jõuavad maapinnale vihma või lumena, sõltub kõrgusest, millel nad külmuvad minimaalsest kõrgusest, millel temperatuurid ja rõhk üldse põhjustavad vee külmumise. Kui külmumine toimub madalamal kui 300
* muudetakse aurusti temperatuuri külmutusaine annustamisega vastavalt vajadusele * asub vahepaak ülemrõhupoolel * töötab vahepaak ka vedela külmutusaine rõhuakuna * filtreeritakse külmutusainet vahepaagis Ahendustoruga seadmel 15 * muudetakse aurusti temperatuuri kompressori sisse- ja väljalülitamisega, sest düüsi (orifice tube) ava läbimõõtu muuta ei saa * asub vahepaak alamrõhupoolel * hoiab vahepaak ära aurustumata jäänud (vedela) külmutusaine sattumise kompressorisse (mis võib kompressori rikkuda) * filtreeritakse külmutusainet ahendustorus 16 17 2.8 Kompressor Ülesanne Kompressor paneb külmutusaine seadmes ringlema ning tõstab kokkusurumisega tema temperatuuri. Rõhu ja temperatuuri tõstmisega muudetakse külmutusaine vedelikuks, s.t antakse talle soojuse neelamise võime, mida saab seejärel kasutada õhu
Reguleerklapiga (thermostatic expansion valve, TXV) seadmel * muudetakse aurusti temperatuuri külmutusaine annustamisega vastavalt vajadusele * asub vahepaak ülemrõhupoolel * töötab vahepaak ka vedela külmutusaine rõhuakuna * filtreeritakse külmutusainet vahepaagis Ahendustoruga seadmel * muudetakse aurusti temperatuuri kompressori sisse- ja väljalülitamisega, sest düüsi (orifice tube) ava läbimõõtu muuta ei saa * asub vahepaak alamrõhupoolel * hoiab vahepaak ära aurustumata jäänud (vedela) külmutusaine sattumise kompressorisse (mis võib kompressori rikkuda) * filtreeritakse külmutusainet ahendustorus 2.8 Kompressor Ülesanne Kompressor paneb külmutusaine seadmes ringlema ning tõstab kokkusurumisega tema temperatuuri. Rõhu ja temperatuuri tõstmisega muudetakse külmutusaine vedelikuks, s.t antakse talle soojuse neelamise võime, mida saab seejärel kasutada õhu jahutamiseks aurustis. Tööpõhimõte
raskesti aurustuva jäägi olemasolu mootoribensiinis. Mida madalamad need temperatuurid on seda täielikumalt mootoribensiin aurustub, seda väiksem on mootoribensiini kulu ning mootori detailide kulumine. *Keemise lõpp-tl- see piiritleb ära mootoribensiini kõige raskemini lenduva osise. Teda on vaja normida aurustamise kindlustamiseks madala välistemperatuuri puhul. *Jääk-see võib olla Eestis EVS- EN 228 järgi max. 2mahu% aurustumata osa mootoribensiinist, mis jääb kolbi. *Kaod-väike osa (1--2%) võib destilleerimisel kaduma minna. Kadude suurus iseloomustab mootoribensiini lenduvust. Mida suurem on kadu seda lenduvam on mootoribensiin. 16. Mootoribensiinide küllastunud aururõhk (RVP) Küllastunud aururõhk iseloomustab mootoribensiinide aurustumisomadusi. Mõõtühik :kPa. Teatavasti kinnises nõus rõhk tõuseb mootoribensiini aurumise tõttu. Aurumisega üheaegselt toimub ka kondenseerumine
süsteem toimib. 123.Nafta koostises olevad süsivesiniku molekulid liiguvad destillatsioonikolonni läbi toruahju. Pane tähele, et kolonni satuvad erineva süsinikahela pikkusega süsivesiniku molekulid, mille keemistemperatuurid on erinevad. Mida pikem süsinikahel, seda kõrgem on keemistemperatuur. Toruahjus kuumutatakse naftat nii, et kõik fraktsioonid peale destillatsiooni jäägi on gaasilises olekus. 124.Toruahjus aurustumata jäänud osa naftast ehk masuut väljub destillatsioonikolonni alumisest otsast. Laborikatses oli see destillatsiooni jääk, mis valati viimasesse katseklaasi. Tavaliselt läheb see osa naftast järeltöötlemisele. 125.Selleks, et vaadelda lähemalt kolonnis toimuvat, tee hiireklõps rohelises aknas kujutatud +märgiga suurendusklaasil ja seejärel suurendusklaasiga sellel kolonni korrusel, mida soovid lähemalt vaadata. Alusta esimesest korrusest
korral. Pihustist 1 väljub pihustatud vedelkütus või vedelkütuse ja põlemisõhu segu. Esimesel 19 juhul suunatakse õhk pihusti otsa juurde väljaspoolt. Kütusetilkade ja õhu segu kuumeneb segunemise tõttu kuuma põlemisgaasiga. Piirkonnas 2 toimub kütusetilkade aurustumine ning kütuseaurudest ja õhust koosneva põlevsegu moodustumine. Aurustunud kütuse põlemine toimub süttimistsoonis 3. Esialgselt aurustumata jäänud kütusetilkade, põlemise käigus tekkiva tahma, vahel ka koksi põlemine jätkub järelpõlemistsoonis 4. Järelpõlemistsooni olemasolu pikendab leegi pikkust. Pihustite puhul, mis annavad kütusetilkadele keeriselise liikumise, paisatakse tilgad tsentrifugaaljõu mõjul laiali ja leegi keskele tekib hõrendus, mille tõttu imetakse leegi keskele kuuma põlemisgaasi ja põlevsegu kuumenemine ning süttimine toimub nii väljaspoolt, kui ka
annaabi.ee 
