aritmeetilisest keskmisest. Suhteliselt tühine lisand madala leekpunktiga komponenti kõrge leekpunktiga raskes naftasaaduses avaldab leektäpile märgatavalt suuremat mõju kui näitkes sama kogus rasket naftasaadust kerges. Leekpunkti määramiseks kasutatakse seadet PVNE (vt. seadme skeemi tiitellehel), millel on lisaks nimetatud osadele kaanes kolm ava, mis kuumutamise ajal on suletud. Klapi pööramisel avatakse üks kaaneava ning põlev taht vajub mahuti aururuumi. Vedelkütuse ja tema aurude segamiseks on 2 tiivikut, üks vedelikus, teine aururuumis. Tiivikud saab pöörlema panna painduva võlli abil käsitsi või elektrimootoriga. Tiivikute pöörlemiskiirus peab olema 45...75 pööret minutis. Töö käik Uurimiseks võetakse veevaba naftasaadus. Puhas, eelnevalt bensiiniga loputatud ja kuivatatud mahuti täidetakse kuni rõnga märgini uuritava kütusega, mille temp. On 20ºC,
leekpunktide aritmeetilisest keskmisest. Leekpunkti määramiseks kasutatakse seadet (Joonis), mille põhiosad on mahuti 1, mahuti 2 ja elektrilise kuumutusega vann. Mahuti kaanel on klapp 3 koos pööramisseadmega, süüteseade 5, termomeetri pese 5 ja painduv võlli otsas olev segisti 7. Kaanes on kolm ava, mis kuumutamise ajal on suletud. Klapi pöörlemisel avatakse üks kaaneava ning põlev taht vajub mahuti aururuumi. Vedelkütuse ja tema aurude segamiseks on kaks tiivikut, üks vedelikus, teine aururuumis. Tiivikut saab pöörlema panna painduva võlli abil käsitsi. Töö käik Uurimiseks võetakse veevaba naftasaadus. Puhas, eelnevalt bensiiniga loputatud ja kuivatatud mahuti täidetakse kuni tõnga märgini uuritava kütusega, mille temperatuur on 20ºC, suletakse puhta, kuiva kaanega ja korpuse peasse asetatakse termomeeter. Taht
veetoru-abikateldele, kuid leektoru-abikateldel ja väikese aurutootlik-kusega kompaktsetel veetorukateldel need tavaliselt puuduvad. Veetorukatelde väikese suhtelise veesisalduse ja intensiivse aurustumise tõttu väikese läbimõõduga aurustustorudes on nõuded toitevee kvaliteedile ning katlavee töötlemisele tunduvalt kõrgemad kui leektorukateldes. VI – 3 Leek- ja veetorukatelde võrdlus - eelised ja puudused. Leektorukatlad. Eelised: 1.Seoses aurustuspinna ja aururuumi madalale koormusele suhteliselt kõrge küllastunud auru kuivusaste (x=0,97-0,98); 2.Vähene tundlikkus koormuse järsule muutustele seoses suure akumulatsioonivõimega; 3.Veetaseme muutused leektorukateldes on suure akumulatsioonivõime tõttu aeglased, ei vajata keerulist ning kiirelt toimivat automaatikat, vaid saab kasutada lihtsaid automaatregulaatoreid; 4.Suhteliselt madalad nõuded toitevee kvaliteedile; 5.Lihtne teenindada; 12 Puudused: 1
Protsessi ennast, mille jooksul aine läheb vedelast olekust gaasilisse nimetatakse auru tekkimiseks, ehk aurumiseks. Esimesel joonisel on kujutatud lahtine anum, mis on täidetud vedelikuga ja millest toimub pidev auramine ümbritsevasse ruumi. Auramine jätkub seni, kuni kogu vedelik on ära auranud. Teisel joonisel on vedelik ja aur suletud anumas. Vedeliku auramisel tekkib aururuumis olukord, kus auru molekule ei mahu rohkem ruumi. Uute aurumolekulide tungimisel aururuumi osa sealseid molekule, millised on osa oma energiast ära andnud põrkumistega vastu anuma seina, surutakse vedelikku tagasi. Auru, mis antud temeratuuril ja rõhul on tasakaalus sama aine vedela või tahke faasiga, nimetatakse küllastunud auruks. Aur on küllastunud, kui kondenseerumis - ja aurumisprotsessid on võrdsed. S.t. sama aja jooksul vedelikust lahkunud molekulide (auru) arv on võrdne aurust vedelikku tagasipöörduvate molekulide arvuga. Küllalt
on lõigatud ümargused avad, mis suletakse ustega, mille taga asuvad küttekolded. Koldes tekkinud kuumad gaasid tõusevad tulekambrise, teevad 180(kraadise)pöörde, ja suubuvad leektorudesse, mis asetsevad vahetult küttekolde kohal. Horisontaalsetest leektorudest väljuvad jahtunud gaasid ning väljuvad sealt läbi korstna atmosfääri.Leektorudes, mida ümbritseb vesi toimub soojuse ülekanne. Vesi soojenedes tõuseb ülespoole ja satub aururuumi, kust läbi tarbimisklapi tagasi tarbijateni suunatakse. Seoses olulistest puudustest (pikad, rasked,kohmakad) taolisi katlaid tänapäeval enam ei kohta vaid kohtab vertikaalsete torudega veetorukatlaid ja termoõlikatlaid. Veetorukatlad-on selline katel, kus vesi tsirkuleerib torude(enamastivertikaalsete) sees, mis ühendavad alumist(või ka alumisi) veekollektorit ülemise veeaurukollektoriga moodustades torude ekraane. Küttekoldes
asendist). Tavaliselt üheparameetrilised toiteregulaatorid häälestatakse nii, et vastav 59 süsteem omaks positiivset reguleerimise ebaühtlust, s.t. et katla aurukoormuse kasvades regulaator hoiab katla trumlis madalamat nivood. Positiivse reguleerimise ebaühtlus (statism) parandab toodetava auru kvaliteeti, kuna katla koormuse tõustes suureneb aururuumi maht trumlis vee kohal ja paranevad auru separatsiooni tingimused. Üheparameetrilised toiteregulaatorid ei suuda aga tagada nõutavat reguleerimise kvaliteeti tugevalt väljenduva vee üleskeemise nähtega aurukateldel. Kaheparameetriline toitevee reguleerimine Kaheparameetrilise reguleerimise korral saab toitevee regulaator lisaks trumli nivoole veel signaali aurukulu järgi. Aurukulu on põhiline häiring, mis põhjustab nivoo kõikumisi katla trumlis
annaabi.ee 
