Toru keskosas võib kujuneda välja ketitaoline liikumine. Väikesel aurusisaldustel ja väikeste masskiiruste juures adiabaatsetes tingimustes liiguvad üksikud väikeste mõõtmetega aurumullid (läbimõõduga ühest kuni mõne millimeetrini), ning selline struktuuri on saanud nimetuse väikeste aurumullidega struktuur. (joonis 12-1 a). Aurusisalduse suurenedes küllalt suurte masskiiruste (w) juures sisaldab töökeskkond suurel hulgal suhteliselt väikesed aurumulle ning kujuneb välja nn emulsiooniline struktuur (joonis 12-1 b). a) b) c) d) e) Joonis 12-1. Vertikaalsetes aurustustorudes liikuva vee-auru segu struktuurid (reziimid) Väikeste masskiiruste juures viib aurusisalduse suurenemine selleni, et väikesed aurumullid sulavad kokku suuremateks, millede läbimõõt on võrreldav toru diameetriga, pikkus aga on mitu korda suurem
Toru keskosas võib kujuneda välja ketitaoline liikumine. Väikesel aurusisaldustel ja väikeste masskiiruste juures adiabaatsetes tingimustes liiguvad üksikud väikeste mõõtmetega aurumullid (läbimõõduga ühest kuni mõne millimeetrini), ning selline struktuuri on saanud nimetuse väikeste aurumullidega struktuur. (joonis 12-1 a). Aurusisalduse suurenedes küllalt suurte masskiiruste (w) juures sisaldab töökeskkond suurel hulgal suhteliselt väikeseid aurumulle ning kujuneb välja nn emulsiooniline struktuur (joonis 12-1 b). a) b) c) d) e) Joonis 12-10. Vertikaalsetes aurustustorudes liikuva vee-auru segu struktuurid (reziimid) Väikeste masskiiruste juures viib aurusisalduse suurenemine selleni, et väikesed aurumullid sulavad kokku suuremateks, millede läbimõõt on võrreldav toru diameetriga, pikkus aga on mitu korda suurem. Väliselt meenutab selline struktuur
vahelised sidemed. Kui vett soojendada, hakkavad molekulid kiiremini liikuma ja üksteisega kokku põrkama. Põrked võivad anda juhuslikult mõnele molekulide rühmale nii suure kiiruse, et molekulidevahelised sidemed katkevad ja nad moodustavad pisikese aurumullikese, mida ümbritseb vesi. Edaspidi mull kasvab või kahaneb täiesti juhuslikul moel, olenevalt sellest, kas rohkem molekule siirdub vedelikust auru või vastupidi. Enamik pisikesi aurumulle saab taas vedelikuks. Ainult mõned üksikud kasvavad kriitilise suuruseni, s.o. suuruseni, millest peale hakkavad mullid peaaegu kindlasti kasvama. Just neid suuri paisuvaid Joon. 7. 12 mullikesi me näemegi keevas vees (joon. 7.12). Braanimaailma teke võib sarnaneda aurumullide tekkega keevas vees.
auru rõhust ja katla aurutootlikkusest. VIII – 7 Kollektorisisesed seadmed. Vee aurustumisprotsessis vee-auru segu väljumisel tsirkulatsioonitorudest veeruumi sattuvad vee-auru kollektorisse aurumullid, mis tõusevad veepinnale ja väljuvad aururuumi. Sellega kaasneb pinnale ujuvate mullide kineetilise energia arvel ja mulle ümbritseva veekile lõhkemise tulemusena teatud veekoguse pihustumine ja tilkade sattumine aururuumi Osa aurumulle sattub aururuumi tsirkulatsioonikontuuri vaurustus torudestsuubuvad auruga, seljuhul toimub vee pihustumine väljuva joa löögist vastu kollektori seina, kollektorisiseseid konstruktsioone või veepinda. Auru niiskus on madal ja keskrõhukatelde auru soolasisalduse põhiline allikas (madala rõhu juures soolad aurus ei lahustu). Kui katlal on ülekuumendi, siis katla trumlist väljunud aur kuivab selles ning soolad sadestuvad ülekuumendisse. Seega on
Kui vett soojendada, hakkavad molekulid kiiremini liikuma ja üksteisega kokku põrkama. Põrked võivad anda juhuslikult mõnele molekulide rühmale nii suure kiiruse, et molekulidevahelised sidemed katkevad ja nad moodustavad pisikese aurumullikese, mida ümbritseb vesi. Edaspidi mull kasvab või kahaneb täiesti juhuslikul moel, olenevalt sellest, kas rohkem molekule siirdub vedelikust auru või vastupidi. Enamik pisikesi aurumulle saab taas vedelikuks. Ainult mõned üksikud kasvavad kriitilise suuruseni, s.o. suuruseni, millest peale hakkavad mullid peaaegu kindlasti kasvama. Just neid suuri paisuvaid mullikesi me näemegi keevas vees (joon. 7.12). Braanimaailm käitub eespool kirjeldatu sarnaselt. Määramatuse printsiip lubab braanimaailmadel mullitaoliselt Joon. 7. 12 tekkida eimillestki
Tuulutusavad peaksid olema võimalikult ühtlaselt jaotatud. Ära tuleb kasutada loomulik rõhkude vahe tuuleõhu ja tõmbe mõjul, samuti rõhuerinevused mitmesuguste temperatuurimuutuste mõjul, samuti sissevõtu ja väljalaskeavade kõrgusvahed. Kui kondenseerunud vesi tuulutuse kaudu ei eemaldu, siis võib see koguneda katusekatte kihtide vahele või katusekatte alla, kus aurustub suvel päikesekiirguse mõjul, tekitab katusekatte kihtide vahel aurumulle ja surub katusekatte lahti (1 g vett võib tekitada kuni 1,5 l veeauru). Hüdroisolatsioonina kasutatakse meil valdavalt rullmaterjali (paigaldatuna 2 x kihina) ja PVC-d (1 kiht). Olulised on piisavad ülespöörded (ei tohi olla täisnurga all, kasut. kolmnurkliistu), ülespöörded ja läbiviigud vormistada vähemalt 3xSBSiga (aluskiht, pealmine kiht ja lisakiht, kusjuures lisakiht ei tohi olla pikalt ühe paanina vaid paani laiuste juppidena keevitatud). 6
annaabi.ee 
