kastmissüsteemid). 4) Puuduksid elektrirongid, trollid ja trammid, mis mõjuks transpordi- ja liiklussüsteemile hukatuslikult, sest sellisel juhul oleks palju sõiduautosid, mis tekitaksid palju ummikuid. 5) Oleks inimeste kõrge suremus, sest ilma masinate ja süsteemideta, mis vajavad elektrimootorit, peaks inimene tegema kogu töö ise, kuid see mõjuks füüsiliselt väga raskelt. Elektrimootori asemel võiks tänapäeval olla bensiini-, diisel- ja aurumootor. Võrreldes aurumootoriga on elektrimootoril palju eeliseid. Ta on ökonoomsem; elektrimootor ja tema toide (aku) on väiksemad ja võimaldavad paindlikumat paigutust, ta tekitab vähem müra ja tuleoht on väiksem (puudub kergestisüttiv kütusepaak), saastab oluliselt vähem keskkonda, madalatel pööretel on tal suurem pöördemoment st tal on rohkem jõudu ja elektri- enenergia tootmiseks on alternatiivseid võimalusi.
Sisukord Sissejuhatus lk 3 1. Varajased autod lk 3 1.1. Aurumootoriga autod lk 3 1.2. Elektrimootoriga autod lk 4 1.3. Sissepõlemismootoriga autod lk 5 2. Veterani ajastu lk 6 3. Messingi ehk Edwardi ajastu lk 6 4. Vintage ajastu lk 7 5. Teise Maailmasõja eelne ajastu lk 7 6. Sõjajärgne ajastu lk 8 7. Tänapäevane ajastu lk 8 Kokkuvõte lk 9 Lisad lk 9 Kasutatud materjal lk 11 Sissejuhatus Auto ajalugu ulatub tagasi juba aastasse 1769, kui leiutati esimene auru jõul liikuv masin, mis oli mõeldud inimeste vedamiseks. Aastal 1806 ilmus esimene
auto, kus hakkasid need autod levima ja mida arvas rahvas sellisest uuest liigist transpordist. Etümoloogia Sõna auto on lühend sõnale automobiil, mis tuleb Prantsuse sõnast automobile, mis omakorda tuleneb Vana-Kreeka sõnast (autós, "ise") ja Ladina sõnast mobilis (,,liikuv"); mis tähendab seda, et sõiduk liigub ise. Ajalugu Esimene töötab aurumootoriga ehitatud sõduk on arvatavasti ehitatud Ferdinand Verbiesti poolt, kes oli Flaami liige Jesuiidi missionis Hiinas 1672. Aastal. Esimesene sõiduk oli 65 cm pikkune mänguauto Hiina keisrile, mis ei suurnud inimest enda peal kanda. See pole kindlaks tehtud kas Verbiesti sõiduk üldse kunagi ehitati. Nicolas-Joseph Cugnot on kõige rohkem usutavat olla ehitamisega esimese iseliikuva meheenilise sõiduki või automobiili umbes 1769. aastal; ta ehitas aurumootoriga kolmerattalise masina
Nende lennumasin Wright Flyer III suutis 1905. Aastaks lennata juba selliste pikkustega vahemaid, nagu 25 miili, ehk 40 kilomeetrit. See oli uue ning väga suure arenguga ajajärgu algus, mida said tunnistada vähesed, aga millest said mõjutatud paljud. 19. Sajandil olid väga populaarsed kuumaõhupallid/õhulaevad, mis olid selleks ajaks arenenud juba märgatavalt. Läbi 19. Sajandi jätkus pikk protsess õhulaeva juhitavuse parandamiseks. Esimene kontrollitav ning aurumootoriga õhulaeva lend leidis aset 1852. Aastal kui Henri Giffard lendas 24 kilomeetrit Prantsusmaal. Sellest hoolimata kasutati juhitamatuid õhulaeva Ameerika kodusõjas, kui 1863. Aastal Ferdinand von Zeppelin võitlejasüksuse UABC (Union Army Balloon Corps) ridades esimesena lendas õhulaevaga sõjaolukorras. Järjekordne edasiminek õhulaevanduses tehti 1884. Aastal, kui esimene täies mõõtmeis kontrollitav elektriga töötav õhulaev nimega La France lendas 8 kilomeetrit 23 minutiga
17. sajandil pandi tõllad sakslaste ja prantslaste poolt liikuma sõtkemehhanismidega. Enam ei olnud vaja kasutada veolooma jõudu, piisas sõitja enda jalalihastest, mis oli ühtlaselt ka tervislik. Kahjuks olid need seadmed aga liiga algelised ja nendest veel asja ei saanud. Hobust inimene asendada ei suutnud(10). 6 1769. aastal tuli prantsuse suurtükiväeohvitser Cugnot lagedale aga hoopis parema lahendusega. Nimel leiutas tema esimese aurumootoriga kolmerattalise iseliikuva masina(vt Joonis 2), mis kaalus küll 5 t ja liikus 4 km/h, kuid oli suur sündmus ratta ajaloos. J. Watt projekteeris täiuslikuma aurumootori ja pandi alus auruveduri arengule. Suurema hoo asi autotööstus sisse 1885 aastal, kui C. Benz ja G. Daimler teineteisest sõltumatult ehitasid esimesed sisepõlemismootorid(6). Joonis 2. Cugnot' aurumasin 7 JALGRATAS
annaabi.ee 
