= (Q1 Q2 )/ Q1 . 100% max = (T1T2) / T1 . 100% Q1- soojendilt saadud soojushulk (J) Q1- soojendi temp. (K) Q2- jahutile antud soojushulk (J) T2- jahuti temp. (K) Vedelik, aur Küllastunud auruks nim. vedelikuga liikuvas ehk dünaamilises tasakaalus olevat auru. S. t. ajaühikus aurunud ja kondenseerunud molekulide arv on ühesugune (aurumise ja kondenseerumise kiirused on vôrdsed). 6 Keemine on intensiivne aurumisprotsess kogu vedeliku ruumala ulatuses, mis algab temperatuuril mil vedeliku küllastunud auru rôhk saab vôrdseks välisrôhuga. Keemistemperatuur on igal vedelikul erinev ja sôltub välisrôhust. Kriitiliseks nim. temperatuuri, millel vedeliku ja tema küllastunud auru tihedused vôrdsustuvad. Üle selle temperatuuri ei saa auru enam vedelikuks muuta. Veeauru osarôhk ehk absoluutne niiskus näitab, kui suurt rôhku avaldaks ôhus sisalduv veeaur, kui teised gaasid puuduksid. Tähis - p (Pa)
külgetõmbejõu ja eralduvad pinnalt gaasilisse keskkonda. Seda nähtust nim aurumiseks ja kuna vedeliku osakene on gaasilises olekus, siis ta omab mingit kindlat rõhku, mida nimetatakse aururõhuks. Kui vedelik on kinnises süsteemis, siis mõne aja pärast saabub tasakaal vedelikust väljuvate osakeste vahel ja sellisel juhul vedeliku aururõhk vedeliku kohal ei muutu ja seda rõhku nim küllastunud aururõhuks. Keemine Keemine on intensiivne aurumisprotsess kogu vedeliku ruumala ulatuses. Keemine algab temperatuuril kus vedeliku küllastunud auru rõhk saab võrdseks välisrõhuga või ületab selle. Kui välisrõhk langeb, siis langeb ka keemistemp ja sulamistemp. Tahkumine- vedeliku üleminek vedelast tahkesse (põhjuseks on näiteks temp langemine). Temp vähenedes liikumiskiirus väheneb, Ekin väheneb, kui tõmbejõud osakeste vahel ületavad tõukejõud,
väljuvate osakeste vahel ja sellisel juhul vedeliku aururõhk vedeliku kohal ei muutu ja seda rõhku nimetatakse küllastunud auru rõhuks. Lenduvus aine aurustumis või sublimatsioonivõime. Ühel ja samal temperatuuril sõltub nende vedelike keemistemperatuur aurude difusiooni kiirusest ümbritsevasse keskkonda. Lenduvusest saab rääkida ainult lahtises süsteemis. Mida suuremad on jõud molekulide vahel, seda väiksem on lenduvus. N: bensiin avatud keskkonnas. Keemine intensiivne aurumisprotsess kogu vedeliku ruumala ulatuses. Keemine algab temperatuuril, kus vedeliku küllastunud auru rõhk saab võrdseks välisrõhuga või ületab selle. Kui välisrõhk langeb, siis langeb ka keemistemperatuur ja sulamistemperatuur. N: vesi keeb. Kondenseerumine aurustumise vastand, osakesed lähevad gaasilisest olekust vedelasse (või tahkesse). Toimub süsteemi jahutamisel või kui välisrõhk on suurem küllastunud aururõhuga. Kondensaat kondenseerumisprotsessi produkt
N: H2O 20°C, siis Pküll = 17.5mmHg. Benseen 26.1 °C, Pküll = 100mmHg. Lenduvus on aine aurustumis- või sublimatsioonivõime. Ühel ja samal temperatuuril sõltub nende vedelike keemistemperatuurist ja aurude difusioonikiirusest ümbritsevasse keskkonda. Lenduvusest saab rääkida ainult lahtises süsteemis. Mida suuremad on jõud molekulide vahel, seda väiksem on lenduvus. Mida madalam on temp, seda suurem lenduvus: bensiin 3,5; tolueen 6,1; atsetoon 2,1. Keemine on intensiivne aurumisprotsess kogu vedeliku ruumala ulatuses. Keemine algab temperatuuril, kus vedeliku küllastunud auru rõhk saab võrdseks välisrõhuga või ületab selle. Kui välisrõhk langeb, siis langeb ka keemistemperatuur ja sulamistemperatuur. N: Puhas vesi keeb 1 atm 100°C, kui rõhk on kõrgem, siis kõrgem ka keemistemp. Keemisprotsessi ajal jääb temperatuur samaks. Kondenseerumine: Aine üleminek gaasilisest olekust vedelasse tahke aine pinnal, osakesed
annaabi.ee 
