transpordi areng, eelkõige raudteede. 19.sajandi algul edukalt katsetatud vedurit kasutati esialgu kaevandustest söe vedamiseks. Rajati esimene raudteeliin(6km) Inglismaal. Raudteed soodustasid tööstuse arengut ning avardasid oluliselt inimeste liikumisvõimalusi. Raudteede abil oli võimalik toorainet ja valmistoodangut vajalikesse kohtadesse vedada. Raudteede ümber kerkisid asulad ja tööstusettevõtted. Raudteede kõrval etendas ka olulist rolli veetransport. Aurulaevanduse kiire areng ,sõukruvi kasutuselevõtmine ja raudlaevade ehitamine võimaldas hakata ühendust pidama peaaegu iga maailma piirkonnaga. Industriaalühiskonnas hakati laialdaselt kasutama elektrit. Esimesena leiutas itaallane patarei, siis leiutati elektrigeneraator, mis võimaldas elektrit toota juba suurtes kogustes ning hiljem leiutati ka elektrimootor. Elektri kui uue energiaallika rakendamisel kujunes murranguliseks elektrijuhtmete
3. Industriaalühiskonna teke - tööstuse saavutustele tuginev ühiskond a) Industrialiseerimine masintootmise võidulepääs: rasketööstus: rauamaagi ja kivisöe tootmine,masinaehitus jne. kergetööstus tarbekaubad:tekstiili-, jalatsi-, mööblitööstus jne. b)Transport: raudteed soodustasid tööstuse ja kaubanduse arengut ning avardasid liikumisvõimalusi 1814 George STEPHENSON'i vedur aururong I raudtee 1825 Inglismaal aurulaevanduse kiire areng ühendus maailma kaugete piirkondadega (1807 Robert FULTON'i aurik aurulaev) algas auto võidukäik diisel- ja bensiinimootor (R. Diesel, C. Benz) esimeste lennukite katsetamine c) Elektri kasutamine: elektri talletamine ja tootmine elektripatarei (A. Volta) elektrigeneraator ja - mootor (M.Faraday) elektrijuhe elekter kui uus energiaallikas elekter valgusallikana elektripirn (T.A. Edison 1879)
19. sajandil toimus ka suur areng transpordis, eriti just raudtee areng. Raudteede ehitamine avardas inimeste liikumisvõimalusi ja see sai oluliseks osaks transpordisüsteemis, sest rongiga oli võimalik toorainet ja valmistoodangut vedada suurtes kogustes vajalikesse kohtadesse. Varem ei olnud see võimalik. Raudteede ümber tekkisid uued asulad ja tööstusettevõtted ning raudtee soodustas ka tööstuse arengut. Raudteede kõrval mängis olulist rolli ka veetranspordi areng. Toimus aurulaevanduse kiire areng, võeti kasutusele sõukruvi ja hakati ehitama raudlaevu, mis võimaldasid hakata ühendust võtma maailma erinevate piirkondadega. Laevaliikluse arenguga käis kaasas ka ulatuslik kanalite ehitamine. Ma arvan, et transpordiarengud olid väga olulised inimeste jaoks, sest tänu neile said inimesed rohkem ringi liikuda ja nad säästsid väga palju aega. Tööstusliku pöörde ajal ei muutunud põllumajandus kuidagi vähem oluliseks, vaid tal oli oluline roll sellel ajal
1870. Aastal hakati kasutama hoburaudteed ehk hobutrammi, 1890. aastal aga elektritrammi. Raudteede areng avardas tunduvalt inimeste liikumisvõimalusi. Raudteede ümber tekkisid asulad ja tööstusettevõtted. Raudteed aitasid kaasa maailmaturu kujuenmisele. Raudtee-ehitus koos selleks vajalike rööbaste valmistamisega, samuti vedurite ja vagunite tootmine, stimuleeris metallurgiat ja masinatööstust, kõik kokku aga andis tööd tuhandetele inimestele Aurulaevanduse kiire areng, sõukruvi kasutuselevõtmine ja raudlaevade ehitamine võimaldasid hakata ühendust pidama peaaegu iga maailma piirkonnaga. Laevaliikluse arenguga käis kaasas ka kanalite ehitamine. Uued energiaallikad Esimestes vabrikutes kasutati langevat vett, mis pani tööle vesiratta ja see omakorda vajalikud mehhanismid. Veejõu kasutamise tõttu tuli ehitada vabrikud suurte jõgede juurde. Osaliselt kasutati tuuleenergiat. 1765
olnud purjelaeva ning vaadata tõtt üliainulaadse tuukri süvavee sukeldumisteks mõeldud ülikonnaga. Korruse teises osas on ruum ajutiste näituste tarbeks. Teisel korrusel olles saab alles õige ettekujutuse torni suurusest ja avarusest, sest sealt kõrgub läbi kõigi korruste aastaid tagasi Hiiumaalt toodud kaljase mast koos purjega. Siin on esitatud ka lugu Eesti purjelaevade ehitamisest ning nende seilamisest maailmameredel. Oma osa on mereharidusel ja esimestel sammudel aurulaevanduse vallas, kuni pöördeliste sündmusteni I Maailmasõja ja Vabadussõja ajal. Kolmandal korrusel võtab külastajaid vastu kõige klassikalisem tuukriülikond koos selle juurde kuuluva varustusega. Siin on eksponeeritud laevanduse areng 1920. aastate algusest kuni 1990.aastate lõpuni. Loomulikult ei pääse siingi mööda pöördelistest ja traagilistest sündmustest aastatel 1939 - 1945 ning kõiki puudutanud reisilaev "Estonia" hukust 1994.aastal. Neljas korrus on
olnud purjelaeva ning vaadata tõtt üliainulaadse tuukri süvavee sukeldumisteks mõeldud ülikonnaga. Korruse teises osas on ruum ajutiste näituste tarbeks. Teisel korrusel olles saab alles õige ettekujutuse torni suurusest ja avarusest, sest sealt kõrgub läbi kõigi korruste aastaid tagasi Hiiumaalt toodud kaljase mast koos purjega. Siin on esitatud ka lugu Eesti purjelaevade ehitamisest ning nende seilamisest maailmameredel. Oma osa on mereharidusel ja esimestel sammudel aurulaevanduse vallas, kuni pöördeliste sündmusteni I Maailmasõja ja Vabadussõja ajal. Kolmandal korrusel võtab külastajaid vastu kõige klassikalisem tuukriülikond koos selle juurde kuuluva varustusega. Siin on eksponeeritud laevanduse areng 1920. aastate algusest kuni 1990.aastate lõpuni. Loomulikult ei pääse siingi mööda pöördelistest ja traagilistest sündmustest aastatel 1939 - 1945 ning kõiki puudutanud reisilaev "Estonia" hukust 1994.aastal. Neljas korrus on
annaabi.ee 
