- Bensiini detonatsioonikindlut hinnatakse oktaaniarvuga - Oktaaniarv on kokkuleppelne mõiste ja määratakse bensiini võrdlemisel etalonkütusega - Etalonkütus on kindlas vahekorras võetud isooktaanni ja heptaani segu. - Antidetonaatorina kasutatakse tetraetüülpliid PB (c2h5)4 keelatud - MTBE metüülbutüleeter. Aurustuvus : - Aurustumise algtemperatuur ei tohi suvistel bensiindel olla alla +35 C . See on tähtis aurukorkide vältimiseks toitesüsteemis ja kadude vältimiseks hoiustamisel - 10 % bensiini aurustumistemperatuur iseloomustab bensiini käivitusomadusi. Mida madalam on see temperatuur , seda paremini mootor käivitud - 50% bensiini aurustumistemperatuur iseloomustab bensiini omadust tagada mootori kiire soojenemine ja üleminek ühelt tööresiimilt teisele. - 90% bensiini aurustumistemperatuur iseloomustab raskete fraktsioonde olemasolu bensiinis (max 180c)
Jahutusvedelik G 30 (G 12+): lillat värvi, kõige uuem spetsifikatsioon Nõuded jahutusvedelikele: • kindlates piirides viskoossus ja hea soojusjuhtivus • kõrge keemistemperatuur • madal külmumistemperatuur • mitte tekitama sadestusi mootori jahutussüsteemi seintele • ei tohi mõjuda korrodeerivalt • hea keemiline ja füüsikaline stabiilsus • ei tohi olla tuleohtlik ja mürgine • vastuvõetav hind Nõuded pidurivedelikele: •aurukorkide tekke vältimiseks peab keemistemperatuur olema kõrgem kui võimalik vedeliku töötemperatuur pidurisüsteemis •ei tohi mõjuda korrodeerivalt ega kahjustada kummi- ja plastdetaile •head määrimisomadused •hea stabiilsus •ei tohi sisaldada tahkeid osiseid, vett ega olla hügroskoopne. Hüdraulikavedelike peamine kasutuskoht on autode roolivõimendid. Tänapäeval kasutatakse enamasti sünteetilisi vedelikke, mis peavad säilitama
Tekivad ka suuremad kaod mootoribensiini veondusel, säilitamisel ning kasutamisel. Tekivad aurukorgid mootori toitesüsteemis. Eestis suvine: 45--70kPa Talvine:65-95kPa 17. Mootoribensiinide auruluku indeks (VLI): Euroopas on mootoribensiinide klassifitseerimise aluseks mootoribensiini auruluku indeks- mis on küllastunud aururõhu ja fraktsioonikoostise põhjal tuletatud näitaja. VLI=10(R)VP+7E70 Auruluku indeks iseloomustab mootoribensiinide aurustumisomadusi ja eriti aurukorkide tekke ohtu paremini kui fraktsioonkoostis või küllastunud aururõhk eraldi võetuna 18. Mootoribensiinide auru ja vedelfaasi suhe (V/L): USA-s kasutusel olev mootoribensiinide klassifitseerimise näitaja. Temperatuur, mille puhul TV/L=20, moodsa sõiduauto taluvust aurukorkide suhtes. Mida kõrgem on see temperatuur seda kindlam on et kuuma ilmaga mootor töötab tõrgeteta 19. Mootoribensiinide normaalne ja detoneeriv põlemine ottomootoris:
· Bensiini detonatsioonikindllust hinnatakse oktaaniarvuga. · Oktaaniarv on kokkuleppeline mõiste ja määratakse bensiini võrdlemisel etalonkütusega. · Etalonkütus on kindlas vahekorras võetud isooktaani ja heptaani segu. · Fikseeritakse aurustamise alg- ja lõpptemperatuur ning 10, 50, ja 90% bensiinikoguse aurustamise temperatuur. · Aurustamise algtemperatuur ei tohi suvistel bensiinidel olla alla +35kraadi. See on tähtis aurukorkide vältimiseks toitesüsteemis ja kadude vältimiseks hoiustamisel. · 10% bensiini aurustumisetemperatuur iseloomustab bensiini käivitusomadusi. Mida madalam on see temperatuur, seda paremini mootor käivitub. · 50% bensiini aurustamistemperatuur iseloomustab bensiini omadust tagada mootori kiire soojenemine ja üleminek ühelt tööreziimilt teisele. · 90% bensiini aurustumistemperatuur iseloomustab raskete fraktsioonide olemasolu bensiinis
Fraktsioonkoostise iseloomustamiseks kasutatakse järgmisi temperatuure: keemise algus, 10 %, 50 % ja 90 % kütusekoguse väljakeemise temperatuur ning keemise lõpptemperatuur. Keemise algtemperatuur ei tohi olla liiga madal, sest siis on suured aurumiskaod. 10 % kütuse väljakeemise temperatuur iseloomustab mootori käivitus omadusi. Külm mootor käivitub paremini, kui aga kütuse keemise algtemperatuur on madalam. Soojal ajal võib selline kütus põhjustada torustikus aurukorkide tekkimise ning mootori seiskumise. 50 % kütuse väljakeemise temperatuurist sõltub mootori soojendamiseks vajalik aeg, töötamise stabiilsus ning ülemineku sujuvus ühelt kiirusreziimilt teisele. 90 % kütuse väljakeemise temperatuur iseloomustab aurumise täielikkust. Kui keemise lõpptemperatuur on liiga kõrge, põhjustab see kütuse kondenseerumise sisselasketorustiku ning silindrite seintele. Kondensaat raskendab käivitumist, põhjustab silindrite kulumist ja vedeldab õli
Fraktsioonkoostise iseloomustamiseks kasutatakse järgmisi temperatuure: keemise algus, 10 %, 50 % ja 90 % kütusekoguse väljakeemise temperatuur ning keemise lõpptemperatuur. Keemise algtemperatuur ei tohi olla liiga madal, sest siis on suured aurumiskaod. 10 % kütuse väljakeemise temperatuur iseloomustab mootori käivitus omadusi. Külm mootor käivitub paremini, kui aga kütuse keemise algtemperatuur on madalam. Soojal ajal võib selline kütus põhjustada torustikus aurukorkide tekkimise ning mootori seiskumise. 50 % kütuse väljakeemise temperatuurist sõltub mootori soojendamiseks vajalik aeg, töötamise stabiilsus ning ülemineku sujuvus ühelt kiirusreziimilt teisele. 90 % kütuse väljakeemise temperatuur iseloomustab aurumise täielikkust. Kui keemise lõpptemperatuur on liiga kõrge, põhjustab see kütuse kondenseerumise sisselasketorustiku ning silindrite seintele. Kondensaat raskendab käivitumist, põhjustab silindrite kulumist ja vedeldab õli
annaabi.ee 
