sajandi keskpaigani von Schulmannide valduses ja veelgi hiljem taas von Knorringite käes. Mõisa viimane omanik enne 1919. aasta võõrandamist oli Ludwig von Knorring. 3 Joonis 2. Uugla mõisa peahoone varemed. Mõisahoone esist piklikku ovaalset väljakut ääristasid peahoonega sümmeetriliselt paiknenud kõrvalhooned. Kaasajal on need hävinud, varemeis või tundmatuseni ümber ehitatud. Park on risustunud, algne suurejooneline ovaalne auring on vaevalt äratuntav, kuna on tugevalt kinnikasvanud. Joonis 3. Vestibüüli sisevaade 4 Uugla küla geoloogiline ehitus ja pinnavormid Uugla küla paikneb Lääne-Eesti madalikul valdavalt 20 m kõrgusel merepinnast. Pinnavormidest peamised on moreen- ja sootasandikud. Uugla küla aluspõhja moodustavad ülemordoviitsiumi ladestiku kivimid, pinnakatteks on moreen ja limneamere setted.
piirkondi. 2 Esinduslike mõisakomplekside massiline ehitamine algas suuremas mahus 1760ndate aastate paiku, kestes enam kui poolteist sajandit kuni Esimese maailmasõjani.5 Mõisakompleks Esinduslikud mõisasüdamed olid kujundatud tihti suurejooneliste ansamblitena, kus kesksel kohal asunud lossitaolist peahoonet ümbritsesid vahel kuni kümnete hektarite suurused pargid koos lehtlate, skulptuuride, veekogude ja sildadega. Peahoone ees paiknes tavaliselt ringtee, nn auring, mille ääres asetsesid tavaliselt mõisa tähtsaimad majandushooned ait ja tall- tõllakuur. Ülejäänud hooned paiknesid vahetus läheduses. Peahoone taga oli tavaliselt park. Mõisahäärber ehk peahoone oli ühes tüüpses era- ehk rüütlimõisas tavaliselt mõisa dominandiks, mis püüti paigutada ümbritsevale maastikule sobivaimasse paika, reeglina kas väheldase künka otsa või veerja koha peale. Mõisahoone paiknes tavaliselt nii, et tal olid
Mõisa peahoone oli tüüpses era-ehk rüütlimõisas tavaliselt mõisa dominandiks, mis püüti paigutada ümbritsevale maastikule sobivaimasse paika, reeglina kas väheldase künka otsa või veerja koha peale. Kogu ülejäänud kompleks oli tavaliselt planeeritud peahoone asukoha järgi kujundatud selle järgi. Mõisahoone paiknes tavaliselt nii, et tal olid eristatavad hoovi- ja pargipool ehk siis esi- ja tagakülg.(vt.foto 3).Hoone esiküljel asus tavaliselt peaasissepääs, mille ees oli auring: mõnekümne kuni saja meetrise läbimõõduga ringtee. Vaatamata ringtee toredusele ja stiilsusele oli ringteel tegelikult vägagi praktiline otstarve-ta võimaldas tõllaga sõita mõisa peahoone trepi ette, nii, et sealt sai ära sõita teist haru pidi. Erinevalt kaasaja autodest ei olnud mitmehobusetõllaga praktiliselt võimalik ju "tagurdada",-liikuda sai ainult edaspidi. (foto 3) 3.2 Aidahoone Peahoonele lisandus Anijal suur hulk kõrvalhooneid. Peahoone parempoolses osas paiknes
Boolitaoline janujook on sangria, mis koosneb punasest, väga harva ka valgest veinist, mineraalveest ja tsitrusemahlast; retsepti leiate allpool. Kangema segujoogi saamiseks lisatakse sangriale brändit või likööri. horchata sangria Tavad Härjavõitlus kuulub hispaanlaste kultuuri traditsioonina nagu meile laulupidu. Sel on oma ajalugu. Pidulik ja ülev sündmus algab orkestrimarsiga, puhutakse pasunat ja n-ö tehakse auring, kus tutvustatakse osalejaid, sh ka härgi, kust, millisest kasvandusest pärit on. Seejärel tulevad areeni äärde kolm härjavõitlejat, kes valmistavad looma võitluseks ette. Eikuskilt hüppab järsku välja ka härg ise, kes võitlejate poole sööstab. Antakse paariminutiline vaatemäng, misjärel ilmuvad areenile hobustega härjavõitlejad, ning kui härg hobust märkab, tormab ta loomale kallale. Lõpuks aetakse ta loomulikult hobuse juurest ära ning suksu aidatakse püsti
osa on tugevalt eenduv ning selle teine korrus oli kujundatud lahtise pitsilise rõduna. Kõrvalhooned Lisaks peahoonele rajati ka esinduslik kõrvalhoonete kompleks. Mõisasüdamesse viis 400 meetrine tee, mis suundus Rannamõisa-Laulasmaa-Klooga teelt otsa härrastemaja keskteljele. Tee ääres paiknesid keskaegseid linnuseid meenutavad sisehooviga talli- ja aidakompleksid. Sihiteele, talli- ja karjakastelli vahele, ehitati väike väravahoone koos kenade malmpostidega. Mõisahoone ees asus auring. Ülejäänud kõrvalhooned jäid härrastemajast nii põhja kui lõuna poole. Silmapaistvamaid neist on omapärane haritorniga köögihoone joa kõrval, neogooti stiilis kasvuhoone ning külalistemaja. Mõisahoonest 350 meetri kaugusele jääv sepikoda oli kujundatud samuti keskaegset kindlust meenutavana. Üle jõe viis kaarjas malmsild ning jõe teisele kaldale rajati suur metsapark. Selles paiknesid ka Meremõisa mõisa valmimata peahoonest kujundatud romantilised varemed.
annaabi.ee 
