• Michelangelo lõpetas selle tohutu suure maali 1541. aastal. Michelangelo tööd Sixtuse kabel ja selle kuulus laemaal, mis kujutas piiblilegende maailma loomisest kuni suure veeuputuseni. Sixtuse kabel on tänapäeval oma kuulsa laemaali pärast populaarne turismiobjekt . “Püha perekond” „Viimne kohtupäev“ Skulptuur • Michelangelo on skulptuuris kujutanud Dionysost, kentaure, Marsyast ja sibülle. • 1537 ehitas ta alussamba Marcus Aureliust kujutavale skulptuurile, mis seisab Roomas Kapitooliumil ja on ainus antiikajast säilinud ratsanikukuju. • Skulptuuri alal ongi Michelangelo renessansi suurim kunstnik. Tema kuulsaimad tööd on “Taavet”, “Mooses” ja “Pieta”. • 1505. aastal kutsuti Michelangelo Rooma paavst Julius II hauamonumenti looma, mille kallal ta töötas 30 aastat aga jäi katkestatuna uutest tellimustest lõpetamata. “Taavet” kujutab üht kangelast. Skulptuuri „Pieta “
Velvo lõikas Klaabut välja ning Apo tuli. Tüli. Ola hakkas Velvoga paremini läbi saama samas karistab teda kurjemalt. Ola tunneb, et on kaotanud mõistuse. Helistab dr Levinile. Levin kirjutab talle unerohtusid ning soovitab Apost võimalikult kaugele hoida ning Velvo kellegi teise hoolde anda mõneks ajaks, et Ola ise saaks korralikult puhata. Ühel öösel kopsib keegi. Ola kopsib vastu. Poes tuleb ligi altnaaber ning pajatab oma unenäost: nägi Marcus Aureliust ning mainis, et kõikjal on linn, Marcus oli käskinud kopsida ning äratada paneelinimene üles enne, kui kukk kireb. Selle mehe naine tahtis harjavarrega tantsivad Olat korrale kutsuda. Ravikuur sai läbi ning Apo tuli Ola töö juurde. Ola otsustas temaga lõpparve teha. Meeletu vastu aitab arstirohi, keeletu vastu ei aita seegi. Ola oli eelistanud poega Apole. Kaida käis Olal ikka vahepeal külas. Jagelused naabriga. Pesemata ja haisvad nõud, tüli kapi pärast
Curulis oli tehtud elevandiluust või vähemalt sellega kaetud, ning rikkalikult kaunistatud. Curulisest kujunes omamoodi auiste, millel võisid istuda vaid teatud kõrgemad riigijuhid ja ametimehed. Kuna pikemat aega on sellist tüüpi ilma seljatoeta toolil ebamugav istuda, siis sümboliseeris curulis ka seda, et ametimees, kellel oli õigus seda istmena kasutada, pidi end oma ametikohal õigustama, mitte mugavaks muutuma. Esimesel pildil bareljeef, mis kujutab Rooma keisrit Marcus Aureliust istumas curulis- tüüpi toolil. Teisel pildil curulis. 16 Trapezofoor vana-rooma söögilauda kandvad, looma või linnu täisfiguure kujutavad jalad. Pildil laud trapezofoor-jalgadega. Kassettlagi korrapäraselt raamistatud kassettidest kujundatud tasapinnaline või võlvitud lagi. On olnud eriti soositud võte kuppelehitiste lagede kujundamisel.
Marcus Aurelius tabas ära ka Rooma impeeriumi lagunemise tundemärgid, sest ükski impeerium ei kesta igavesti. Marcus Aurelius kirjutas raamatu ,,Iseendale"- stoitsistliku kahekõne iseendaga. Ta mõtiskleb selle üle, et kes on õiglane valitseja. Leidid, et kes on oma rahvale eeskujuks- nagu sõnn karjale. Loetleb terve rida tunnusid, mis on omased õiglasele valitsejale- ausus (verissimus), kannatlikkus, sallivus, ta peab pidevalt tegutsema oma rahva heaks. Marcus Aureliust peeti antiikaja valgustatud monarhiks. Valgustatud monarhi tunnused: sügavate vaimsete huvidega ning edumeelsete vaadetega. Marcus Aureliuse edumeelsus seotud Rooma uue välispoliitilise Rooma rahuga (Pax Romana), mis tähendab, et Marcus Aurelius tahab muuta Roomat rahuriigiks, tahab elada rahus oma naabritega, ei taha vallutada uusi alasid, teiselt poolt ei taha, et keegi teine võtaks Rooma impeeriumist maid. Marcus Aurelius tahtis, et Rooma impeeriumi piirid jääksid paika.
,,Palat nr. 6" Tsehhov kujutab tegelast, kes on jutustuse alguses haigla peaarst. Ragin on intellektuaal. Ta peab väljavalituks neid, kes mõtlevad. Inimeste ravimise jätab ta unarusse. Haigla on lagunemas. Kõige kohutavam koht on palat nr 6, kus viibivad vaimuhaiged. Seal on valvur Nikita, kes peksab haigeid. Keegi ei astu nende vastu välja. Dr Ragini arvates polegi see oluline. Oluline on intellektuaalne tegevus. Suhtlema peab ka intellektuaalidega. Tsehhov loeb sel ajal Marcus Aureliust. Aurelius leiab, et surmast pole vaja mõelda. Tuleb nautida elu, mis seisneb intellekti tegevuses. Tsehhov pole nõus sellega, et pole vaja aidata haigeid. Dr Raginile on vastandatud üks patsient Gromov. Gromov on üsna tark inimene. Ragin hakkab teda külastama ja nende vahel hakkavad toimuma dialoogid. 80ndatel hakkavad Tsehhovi dialoogid tegelaste vahel mitmekesistuma. Tsehhov hakkab kasutama võtet dialoog monoloogis. Seda võtet kasutas ka Dostojevski
halvemad kui keha kannatused: keha kannatab ainult oleviku pärast, hing aga nii oleviku kui ka mineviku ja tuleviku pärast (näiteks südametunnistuse piin). 3) Meos, Indrek. Antiikfilosoofia. Tallinn : Koolibri, 2000. lk. 139 153 http://www.hot.ee/indrme/stoikud.htm Stoikud moodustasid filosoofilise koolkonna, mille rajajaks oli Zenon Kitionist (u 336 264 e.m.a). Tuntumatest rooma stoitsismi esindajatest nimetagem Senecat (4 e.m.a 65 m.a.j.), Epiktetost (u 50 130) ja Marcus Aureliust (121 180). Kõnekeeles on kasutusel sõna stoiline, mis tähendab eluraskustes vankumatu, kindlameelne. Maailmas valitseb stoikute arvates saatus ning inimene saab õnnelik olla vaid siis, kui ta allub saatusele, sest saatus juhib seda, kes allub ja tirib vägisi seda, kes ei allu (Seneca). Selles suhtes on tähelepanuväärne pärimus Zenoni surmast. Zenon suri niimoodi: kord loengult tulles olevat ta komistanud ja endal sõrmeluu murdnud
annaabi.ee 
