oblasti Kingissepa ja Lomonossovi rajooni. Arvukus Isurite rahvaarv on vastavalt Venemaa 2002. aasta loendusele 327 inimest, neist 177 Leningradi oblastis ning 53 Peterburis. 53,1% Leningradi oblasti ja Peterburi isuritest rääkis isuri keelt emakeelena. 1989. aastal elas Venemaal 449 isurit, kellest 41,9% pidas oma emakeeleks isuri keelt Keel Isuri keel kuulub koos soome, karjala ja vepsa keelega läänemeresoome keelte hulka, lähimad keeled on aunusekarjala ja soome keele idamurded. Isuri keel, karjala keele pärsikarjala murre ja soome keele idamurded pärinevad ühisest algkeelest, mida nimetatakse muinaskarjala keeleks. 19321937 eksisteeris ladina tähestikul põhinev isuri kirjakeel, mida õpetati ka koolides. Välja jõuti anda grammatika ja paarkümmend kooliõpikut. Esimesed isurikeelsed raamatud olid soikola murdel põhinevas keeles. Isuri keel jaotub neljaks peamurdeks Soikola kõneldakse peamiselt Soikola poolsaarel
Tverikarjalased jäid nende manöövrite käigus oma kirjakeelest ilma. 1991. aastal välja kuulutatud Karjala Vabariigi ainsaks riigikeeleks on vene keel. Karjala keelt ei kuulutatud riigikeeleks, kuna puudub ühtne karjala kirjakeel ning karjalased moodustavad vaid kümnendiku vabariigi elanikkonnast. Ka soome keelt ei tunnustatud riigikeelena. Karjala kirjekeel või kirjakeeled on praegu loomisjärgus. Kooliõpikuid on välja antud nii päriskarjala kui ka aunusekarjala murdes/keeles, ilukirjandust on avaldatud ka lüüdi murdes. Kasutatakse ladina tähestikku. 2002. aasta rahvaloenduse andmeil peavad karjala keelt oma emakeeleks vaid umbes pooled Venemaa karjalastest. 14% karjalastest valdavad oma rahva keelt teise keelena. 3 PILDID Karjala naised Karjala eri piirkonnad 4
449 isurit, kellest 41,9% pidas oma emakeeleks isuri keelt. Isurite rahvaarv on vastavalt Venemaa 2002. aasta loendusele 327 inimest,kes neist elas 177 Leningradi oblastis ning sellest 53 Peterburis. 53,1% Leningradi oblasti ja Peterburi isuritest rääkis isuri keelt emakeelena. 5 KEEL Keel See om üks soomeugri keel. Isuri keel kuulub koos soome, karjala ja vepsa keelega läänemeresoome keelte allrühma. Kõige lähemad keeled on aunusekarjala ja on ka veel igasuguseid soome keele idamurded. Isuri keel, see on karjala keele pärsikarjala murre ja paljud soome keele idamurded pärinevad ühisest algkeelest ja selleks on tavaliselt nimetatud muinaskarjala keeleks. Sellegi poolest ei pea paljud Soome teadlased isuri keelt üldse eraldi keeleks. Isuri keel jaotub neljaks peamurdeks ja nendeks on soikola, hevaha (heva), alamluuga ja oredezi murre. Soikola murret räägitakse peamiselt Soikola
ugri keel ungari (ungari) obiugri (handi, mansi) läänemere-permi permi (komi (sürja-komi), permi-komi, udmurdi, bessermani) läänemere-volga (mari) mordva (ersa, moksa) läänemere-lapi saami: läänesaami (lõunasaami, uumesaami, luulesaami, piitesaami, põhjasaami) idasaami (inarisaami, akkalasaami, turjasaami, kildinisaami, koltasaami) läänemeresoome (eesti, soome, meä, kveeni, isuri, karjala, päriskarjala, aunusekarjala, lüüdi, liivi, vepsa, võru (või Võru murre), setu (või Setu murrak) ja vadja) Soome vapp Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Soome-ugri_keeled http://et.wikipedia.org/wiki/Soome http://et.wikipedia.org/wiki/Soome_keel http://www.fennougria.ee/?id=10527 http://www.ugri.info/est/nation_co_id-279 http://www.suri.ee/r/sami/index-ee.html Pildid: http://images.google.ee/imghp?hl=et&tab=wi
d karjalased. Nimetust on põhja- ja karjalaine seostatud keskosa karjalazet karjapidamiseks s soodsate loodusoludega, aga ka kariderohkete vetega. Aunusekarjala Karjala sed livgilaine lõunaosa livviköit s Lüüdikarjalase d lüüdilaine Võimalik, et etnonüüm lüüdiköit lähtub venekeelsest l´uudikuoit sõnast 'inimesed' Nimetused Asuala
ka soome keelt. (Fenno-Ugria, 2015) 1991. aastal väljakuulutatud Karjala Vabariigi (endine ANSV) ainsaks riigikeeleks on vene keel. Karjala keelt ei kuulutatud riigikeeleks, kuna puudub ühtne karjala kirjakeel ning karjalased moodustavad vaid kümnendiku vabariigi elanikkonnast. Ka soome keelt ei tunnustatud riigikeelena. Karjala kirjekeel või kirjakeeled on praegu loomisjärgus. Kooliõpikuid on välja antud nii päriskarjala kui ka aunusekarjala murdes/keeles, ilukirjandust on avaldatud ka lüüdi murdes. (Õispuu, 1983) 5 3. Kultuur 3.1 Kunstikultuur Karjalased pidasid väga lugu kunstist. Vanimateks kunstimälestusteks võib pidada Neoliitikumist pärit kaljujooniseid. Samuti on Neoliitikumist säilinud palju kammkeraamikat ja kivist ning luust nikerdatud kujukesi. Pronksajast aga pärineb palju erinevaid taimeornamentidega hõbeehteid. (Nõmmevalitsus, 2015)
Tverikarjalased jäid nende manöövrite käigus oma kirjakeelest ilma. 1991. aastal välja kuulutatud Karjala Vabariigi (endine ANSV) ainsaks riigikeeleks on vene keel. Karjala keelt ei kuulutatud riigikeeleks, kuna puudub ühtne karjala kirjakeel ning karjalased moodustavad vaid kümnendiku vabariigi elanikkonnast. Ka soome keelt ei tunnustatud riigikeelena. Karjala kirjekeel või kirjakeeled on praegu loomisjärgus. Kooliõpikuid on välja antud nii päriskarjala kui ka aunusekarjala murdes/keeles, ilukirjandust on avaldatud ka lüüdi murdes. Kasutatakse ladina tähestikku. 2002. aasta rahvaloenduse andmeil peavad karjala keelt oma emakeeleks vaid umbes pooled Venemaa karjalastest. 14% karjalastest valdavad oma rahva keelt teise keelena (1989. aasta andmed). Ajalugu I aastatuhande II poolel pKr oli karjalaste tuumikalaks ilmselt Laadoga järve ja Soome lahe vahel asuv Karjala maakitsus (kannas). Elatuti peamiselt maaviljelusest ja karjakasvatusest,
Tverikarjalased jäid nende manöövrite käigus oma kirjakeelest ilma. 1991. aastal välja kuulutatud Karjala Vabariigi (endine ANSV) ainsaks riigikeeleks on vene keel. Karjala keelt ei kuulutatud riigikeeleks, kuna puudub ühtne karjala kirjakeel ning karjalased moodustavad vaid kümnendiku vabariigi elanikkonnast. Ka soome keelt ei tunnustatud riigikeelena. Karjala kirjekeel või kirjakeeled on praegu loomisjärgus. Kooliõpikuid on välja antud nii päriskarjala kui ka aunusekarjala murdes/keeles, ilukirjandust on avaldatud ka lüüdi murdes. Kasutatakse ladina tähestikku. 2002. aasta rahvaloenduse andmeil peavad karjala keelt oma emakeeleks vaid umbes pooled Venemaa karjalastest (www.perepis2002.ru köide 4, tabel 4 ja 5). 14% karjalastest valdavad oma rahva keelt teise keelena (1989. aasta andmed, Narodõ 1994: 441). Ajalugu I aastatuhande II poolel pKr oli karjalaste tuumikalaks ilmselt Laadoga järve ja Soome lahe vahel asuv Karjala maakitsus (kannas)
annaabi.ee 
