jm., olid Rooma ainuvalitsejad. SENAT aristokraatlik vanemate nõukogu, kes juhtis Rooma riigi poliitikat KONSUL Rooma vabariigi kõrgeim riigiametnik, igal aastal valiti kaks konsulit, kelle peamine ülesanne oli juhtida Rooma sõjaväge. KEISER kõrgeim monarh, mõiste tuleb Caesari nimest. PATRIITS muistsest suguvõsast pärit suursugune roomlane, Rooma abariigi algusaegadel kuulus kogu võim nendele, hiljem muutus see tiitel aunimetuseks PLEBEI Vana-Rooma lihtrahva liige, Rooma vabariigi algul olid riigivõimust kõrvale jäetud, hiljem võitsid kätte patriitsidega võrdsed õigused. Vabariigi allakäik: roomas puhkesid kodusõjad, senat ei suutnud väepealikke ohjeldada ning kaotas autoriteedi, oli vaja kedagi, kes suudaks sõjad lõpetada ja korra taastaada. Octavius võitis 30 ekr oma vastased, kehtestas ainuvõimu, võttis nimeks Augustus,Roomast sai keisririik.
Rooma sõjaväge Vabariik on riigi valitsemisvorm, kus kõrgemad riigivõimu organid valitakse. Tavaliselt valib riigipea kas riigi esindusorgan (näiteks parlament) võivalijad. Keisririik oli riik, mis tekkis Rooma impeeriumi jagunemisel, hõlmates viimase idapoolse osa. Keisririiki on nimetatud Bütsantsiks Patriits (pater - isa) muistsest suguvõsast pärit suursugune roomlane. Rooma vabariigi algusaegadel kuulus kogu võim patriitsidele, hiljem muutus patriitsi tiitel aunimetuseks Plebei lihtrahva liige. Vabariigi algul olid võimust eemale jäetud, kuid 265 eKr said patriitsidega võrdsed õigused. Piibel on ristiusu kanoniseeritud Pühakiri. Vana Testament on kristliku Piibli esimene osa, mis on kirjutatud enne Jeesuse sündimist. Uus Testament on kirjutatud pärast Vana Testamenti, moodustab koos Vana Testamendiga kristlaste pühakirja Piibli, olles selle teiseks osaks.
künkale asula, teised kõrgendikus asutati hiljem ning terviklik linnakompleks kujunes alles VI sajand eKr. Mõisted Res Publica- ld k ,,avalik asi"- vanarooma riigikord, kus valitsemisest võttis osa pea kogu rahvas, kuna rooma oli vabariik hakkas res publica ajapikku tähitsama just vabariikliku korraldust Patriits- ld k pater-isa muistest suguvõsast pärit suursugune roomlane, rooma vabariigi algusaegadel kogu võim patriitsidel, hiljem muutus patriitsi tiitel aunimetuseks Plebei- ld k plebs-,,lihtrahvas"- vanarooma lihtrahva liige, rooma vabariigi algusaegadel jäeti võimust kõrvale, aja jooksul omandasid patriitsidega võrdsed õigused Proletaarid- vana rooma kodanik, kes oli vabastatud sõjaväekohustusest Rahvatribuun- vanarooma riigiametnik, alguses kaitses plebeide ning hiljem kõigi kodanike üigusi 12 tahvli seadused- 450 a eKr pandi kirja esimesed Rooma seadused, tuntakse 12 tahvli seadustena sest need pandi kirja 12 pronkstahvlile
Kui Octavianus marssis Egiptusse lootis Kleopatra Octavianuse kaudu võimule jääda, aga sellest polnud kasu ja ta tappis ennast. Varane keiserriik ehk printsipaat 30 eKr 3 saj pKr Algab Octavianuse võimule tulekuga. Valitses 30 eKr 14 pKr. Ta nimetas ennast vabariikliku korra taastajaks. Octavinause ajal rajatud riigikorda iseloomustab võimu jagamine senati ja riigi esimese kodaniku ehk princepsi vahel. Senat andis talle aunimetuseks augustus, mis tähendas suursugune. Lisaks sellele sai ta Rooma leegionite ülemjuhatajaks ja siit tiitli imperaator. Lisaks sellele oli tal veel konsuli tiitel, provintside asevalitseja, rahvatribuun ja ülempreester. Pealmised keisri dünastiad printsipaadi ajal · Juliuste - Claudiuste dünastia ( 27 eKr 68 pKr) Augus, Tiberius, Calignla, Claudus, Nero · Flaviuste dünastia 69 96 pKr · Antoniuse dünastia 96 192 pKr
Gallia (tänapäeva Prantsusmaa), mõned germaanlaste alad ja osa Britanniast. Caesari surmale järgnesid jälle kodusõjad, peamine võitlus käis Caesari pooldajate Marcus Antoniuse ja Gaius Julius Octavianuse vahel. Sellest väljus võitjana Octavianus. Aastal 30 eKr hõivas ta Egiptuse, liitis selle Rooma riigiga – sellega olid kõik Vahemeremaad ühendatud Rooma võimu alla. Seda sündmust võib lugeda vabariigi lõpuks. Octavianus, kellele senat andis aunimetuseks Augustus (ehk austusväärne), valitses aastail 30 eKr – 14 pKr. See oli Rooma riigis rahu- ja majandusliku arengu periood. Augustus oli hea valitseja. Augustuse ajal oli Rooma endiselt ametlikult vabariik, tegelik võim kuulus aga ühele isikule (valitseja oli mitmes eri ametis). Augustus võttis endale aunimeks princeps („esimene“), provintside asevalitsejana ja väepealikuna kandis ta imperaatori („käskija“) tiitlit. Augustus oli Caesari lapsendatud
annaabi.ee 
