Huvitavad on Ivo Voldi poolt Sirbis välja toodud katked Cicero teosest ,,Kohustus", kus Volt kirjutab: ,,Läbi aegade on "Kohustustest" tuntud ammendamatu tsitaadiallikana: "sõda tuleb alustada nõnda, et ainsat eesmärki nähtaks rahu saavutamises" (1.80), "jälgida tuleb sedagi, et karistus poleks süüst suurem ning et samade tegude eest ei saaks ühed nuhelda, sellal kui teisi ei võeta isegi vastutusele" (1.89), "mitte maja ei pea auliseks tegema omanikku, vaid omanik peab auliseks tegema maja" (1.139), "inimesed toovad inimestele suurimal määral niihästi kasu kui kahju" (2.17), "õiglus ilma arukuseta suudab paljugi, arukus õiglusest lahus ei suuda midagi" (2.34)". (2007) Olen nende välja toodud tsitaatidega nõus ja arvan, et neid Cicero ütlusi tasub ka tänapäeva poliitikutel aegajalt üle lugeda ja mõtiskleda nende üle. Ma ei ole eriti nõus Cicero ideega, et põlluharimine on majanduse alus ja et käsitöölise töö on
contemptible. But of all forms of injustice, none is more flagrant than that of the hypocrite who, at the very moment when he is most false, makes it his business to appear virtuous. This must conclude our discussion of justice. Tsitaadid: "Sõda tuleb alustada nõnda, et ainsat eesmärki nähtaks rahu saavutamises", "jälgida tuleb sedagi, et karistus poleks süüst suurem ning et samade tegude eest ei saaks ühed nuhelda, sellal kui teisi ei võeta isegi vastutusele", "mitte maja ei pea auliseks tegema omanikku, vaid omanik peab auliseks tegema maja", "inimesed toovad inimestele suurimal määral niihästi kasu kui kahju", "õiglus ilma arukuseta suudab paljugi, arukus õiglusest lahus ei suuda midagi". · Hobbes, ,,Leviaatan": 6. ptk, (kirgedest); 12. ptk (religioonist); 13. ptk (loomuseisundist), 14. ptk (loomuseadustest); 17. ptk (riigi moodustamisest); 21. ptk (vabadusest) SISSEJUHATUS: Inimese kätetöö jäljendab LOODUST (s
(27) Joonistad sa suurema ringi või väiksema -- vormi see ei puutu, muutub vaid pindala. Mõlemad on ühesuguse kujuga, kuigi üks võib püsida kaua, teise aga pühid pärast liivale joonistamist kohe ära. Õiget ei saa hinnata suuruse, hulga või aja järgi, teda ei saa laiendada või kitsendada. Lühenda aulist elu kuipalju tahes ja suru ta sada aastat ainsasse päeva -- ta jääb ühtmoodi auliseks. (28) Kord hõlmab voorus laiemaid alasid, luues korda riikides, linnades, provintsides, andes seadusi, hooldades sõprusi, määratledes sugulaste ja laste vahelisi kohustusi, kord sulgub ta vaesuse, pagenduse, lastetuse ahastesse piiridesse, kuid siiski pole ta väiksem, kui laskub kõrgemalt astmelt eraellu, kuninglikust seisundist madalusse ning vahetab avaliku tegevuse laiahaardelisuse kitsa maja või peidupaiga vastu. (29) Ühtmoodi suur on ta isegi kõigest eraldatuna endasse tõmbudes
Au: vabade meese atribuut, legitimeerib nende kõrgemat staatust · Algselt au aluseks füüsiline suurus ja tugevus välised hüved, eriti feodaalvaldus kõrgkeskajal au internaliseerimine (karakteriomadused). Hakatakse rõhutama, et maaomandist ei piisa, aadlikud kehtestasid ise endale teatavad käitumisreeglid, et kõrgemat staatust ühiskonnas õigustada. Rüütliau nõuded · Vasalliteet võrduse ja hierarhia lepitamine. Auliseks pidamine tähendab võrdsust, samaaegselt pidi see sobituma tollasesse hierarhilisse süsteemi, üheks aunõudeks oli see, et au ise pidi sisaldama eeskätt lojaalsust endast kõrgemale vabale mehele. · Pinge vastastikuse lugupidamise eeldamine aadlike võitlus au pärast, rivaliteet. Igaüks püüdis oma au suurendada. Võistlus viis tihti suurtele konfliktidele suguvõsade
annaabi.ee 
