juhtkonna huve esindavaid ning juhte abistavaid spetsialiste. EJAÜ alustas oma tegevust 8. augustil 1994. aastal. Ühing tegeleb konsulteerimise, kutseomistamise, kirjastus- tegevusega. Osaletakse igakuistel kogunemistel nagu ühingukoolitus või kultuuri- üritused. Lisaks erinevatel kodu- ja välismaistel sekre-täride messidel, kursustel ning väljasõitudel. Ühingu tegevust reguleerivad ühingu põhikiri ja eetikakoodeks. EJAÜ liikmeskond jaguneb asutajaliikmeteks, auliikmeteks, tegevliikmeteks ning vaatlejateks. Juhtkonnas on president, asepresident ning klubide ja piirkondade juhid. Ühing kasutab sümboolikana kassi kujutis. Seda seetõttu, et sekretäride töö tegelikku loomust iseloomustab kõige paremini kodune kiisu, kes on ühteaegu kuulekas, isepäine ja rahustav. Eesti Juhi Abi Ühingu kodulehelt võib ka iga tegevsekretär endale vajalikku infot leida. Näiteks koolituse, kutseomistamise ja ka akadeemilise kõrghariduse kohta.
Ühingus ei jaotata kasumit oma liikmete vahel. Ühing tegevus: o igakuised kogunemised erinevais paigus Eestimaal: ühingukoolitus, presentatsioonid, kultuuriüritused, diskussioonid jms o tõendab kutsekvalifikatsiooni o kirjastustegevus o konsultatsioonitegevus o osalemine kodu- ja välismaistel sekretäride messidel, kursustel ning väljasõitudel 1.2. Liikmeskond ja juhtimine Liikmeskond liigitatakse tegevliikmeteks, auliikmeteks ja kandidaatliikmeteks. Ühingu liikmeiks võivad olla eeskätt sekretärid, assistendid, juhiabid, büroo- või kantseleijuhatajad ning teised organisatsioonides juhtide otsese abistamisega seotud isikud, kes tunnistavad ühingu põhikirja ja kohustuvad ühingu tegevusest aktiivselt osa võtma. Ühingu liikmeks võib-olla ka juriidiline isik. 27.09.2013 Ühingu juhtimiseks kutsutakse juhatuse(sinna kuuluvad: presidendist, asepresidendist ning
Kui 25.veebruaril 1872 peeti Viljandis seltsi avakoosolek, olid tulevaste juhtidena esile kerkinud peamiselt Tartu haritlased, kes koondusid J. V. Jannseni ja J. Hurda ümber. Kui oma positsiooni ei olnud kaotanud ka Jakobsni-Köleri demokraatlik rinne. Juba 1869 aastal võis CRJ ennast kujutleda tulevase seltsi presidendina ja aupresidendiks pidi saama J. Köler. Kuid nii siiski ei läinud, aupresidendiks sai Fr. R. Kreutzwald, auliikmeteks J. Köler ja J. V. Jannsen, presidendiks J. Hurt, tema esimeseks abiks W. Eisenschmidt ja teiseks abiks C. R. Jakobson. Seltsis oli kaks suunda: CRJ oli kursis uuema ühiskondliku ja poliitilise kirjandusega, Tartu haritlased, kes olid suuremalt osalt usuteadust õppinud või õppimas, huvitusid rohkem teoloogilistest arutlustest. Köleri ja Jakobsoni suund pääses Eesti Kirjameeste Seltsis mõjule alles 1870.-ndate aastate lõpul. 1881. a
koduvabariiki. (Suure-Jaani Ilmatari...) Algsest seltsi loomisest on möödunud 127 aastat. 1862. aastal alustas linnas tegevust Joosep Kapp, kes lõi talumeestest koosneva 40-liikmelise meeskoori. Koos osaleti esimesel Eesti laulupeol. Laulu- ja Mänguselts ,,Ilmatar" loodi aastal 1887 Suure-Jaanis Joosep Kapi eestvedamisel. 1890. aastal täiendati koori naislauljatega ning laulutraditsioonde edasikandjateks jäi segakoor. Joosep Kapp koos oma abikaasaga olid auliikmeteks ning esimeseks dirigendiks sai Juhan Mein. Koori peajuhatajaks jäi surmani (1894) Joosep Kapp. Orelil saatis 35- liikmelist koori J. Kapi poeg Artur Kapp. (Erik 1962:13, Jürisson 2005) 1891. aastal osaleti Tartus Üldlaulupeol, mis oli seltsi esimeseks laulupeoks. 1892. aastal võttis peadirigendi ameti üle 45 aastaks Hans Kapp. Kahe aastaga saadi juurde 30 liiget. Tallinnas üldlaulupeol saavutati ,,Ilmatari" topeltmeeskvartetiga II koht ning nad olid
annaabi.ee 
