Lauaplaan on skeem söögilauast, kus keegi istub. Kohad on nimeliselt välja toodud. Lauaplaani tegemiseks tuleb koostada esmalt külaliste nimekiri. Inimeste paigutamisel lauda tuleks arvestada nende ametikohti, ametinimetust, vanust ja sugu. Lauaplaan sõltub ka laua kujust ja selle asetusest ruumis ning akende-uste asukohast. Lauaplaanil tuleb kõigepealt ära määrata aukülaliste kohad. Need asuvad alati sissepääsu vastas. Juhul, kui sissepääs asub ruumi küljel paiknevad aukohad tänavapoolse akna vastas. Kõige auväärsemad kohad on klassikaliselt peremehe ja perenaise paremal käel. Abikaasad paigutatakse tavaliselt teineteise kõrvale ja seda selliselt, et naine istub teda saatva mehe kõrval. Erinevaid paigutusviise külaliste lauda paigutamiseks on kolm. 1. Klassikaline prantsuse paigutus Peoperemees ja perenaine istuvad prantsuspärasel lauda paigutamisel laua keskossa teineteise vastu
Pruudi tuttavad, sõbrad ja sugulased istuvad vahekäigust vasakule poole, peigmehe omad paremale poole. Kirikusse saabutakse õigel ajal ja võetakse istet. Pruutpaari õnnitletakse kas altari ees või kiriku ukse juures. Pruuti õnnitledes ei ole kombeks teda suudelda. (Suur perenaise käsiraamat: 2007) 2.2.5 Pulmalaud Pruut istub peigmehest paremal. Pruudi kõrval istub peigmehe ema, kelle laua kaaslaseks on pruudi isa. Peigmehest vasakul istub pruudi ema ning tema kõrval peigmehe isa. Aukohad on ka pruutpaari vanavanematel. (Suur perenaise käsiraamat: 2007) Pruutpaar saabub peoruumidesse alles siis, kui kõik külalised on kohal. Esimese tervituskõne peab noorpaarile pruudi isa või kõige auväärsem külaline. Peigmees ei pea kõnega vastama. Pidusöögile järgneb tants, mille avab noorpaar valsiga. Kombekohaselt tantsivad mõlemad vast abiellunud pärast ka teiste külalistega. Pulmatordi lõikab noorpaar üheskoos lahti ning pulmakülalistele torti pakkudes. Ka lühikesel
kaunistada seda pidulikku sündmust. Suuremas pulmas on iga külalise koht tähistatud nimelise kaardiga, kusjuures mõned härrad või prouad korraldajatena on kohtade otsimisel abiks. Pruutpaar istub tavaliselt laua otsa juures või laua pikema külje keskmisel positsioonil. Pruudi kõrval istub peigmehe ema, kelle lauakaaslaseks onpruudi isa. Peigmehest vasakul istub pruudi ema peigmehe isaga. Üldiselt on pruutpaari läheduses olevad kohad aukohad. Kui pruutpaari laulatati, siis pulmalauda kutsutud pastor istub üle laua paari vastas. Toite pakutakse kõigepealt noorpaarile, siis teistele. Varasemael aastatel oli kombeks pidada lauakõne ja seda tegi pastor. Kui pastor pulmas ei olnud, siis tavaliselt pidas kõne meessugulane. Kõnedele vastas tavaliselt peigmees. Pruut sõna ei võtnud. Külalised joovad pruutpaari terviseks tõstes klaasid nende poole. Lauast ei lahkuta
paremale käele Erinevad paigutusviisid Klassikaline prantsuse paigutus Peoperemees ja -perenaine istuvad laua keskel teineteise vastas, nende paremal käel kõige auväärsemad külalised ja vasakule tähtsuselt järgmised. Mehed ja naised istuvad vaheldumisi. Pereliikmed ja sugulased külaliste järel, lapsed ja lähedased pereliikmed istuvad laua otsakohtadel Klassikaline inglise paigutus Peoperemees ja -perenaine istuvad laua otsas Aukohad laua keskel Perenaise vasakule ja paremale käele paigutatakse istuma mehed ja peremehe kõrvale naised. Naised jäävad istuma naiste ja mehed meeste vastu. Eesti Vabariigi teenetemärgid Teenetemärkide seadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/13319165 § 2. Riiklikud teenetemärgid (1) Teenetemärgid on: 1) Vabadusristi aumärk; 2) Riigivapi teenetemärk; 3) Maarjamaa Risti teenetemärk; 4) Valgetähe teenetemärk; 5) Kotkaristi teenetemärk; 6) Eesti Punase Risti teenetemärk.
annaabi.ee 
