Tänaseks on see asendunud rahvusvahelise valuutaühikuga euro. Paljudes meis tekitas see kurbust ja trotsi, et meie oma raha nii kergelt tohutuks mündimajanduseks muutus. Samas andis see kõik Eestile parema võimaluse maailmamajandusega kaasas käimiseks. Ma arvan, et oli õige otsus minna üle eurole, kuid jään siiski lootma, et kui kunagi veel rahavahetuseks minema peaks, siis tuleb tagasi meie oma kroon, mille pildil olid meie oma riigi rahvusaarded ja aukodanikud. Võiks eurot isegi võrrelda meie vabariigi hümniga, mille viis on ka Soome Vabariigil. Vaevalt kellelgi meist on hümni vähem uhke laulda, kui Euroopa meistrivõistlutel Eestile kuldmedal võidetakse või, kui 24. veebruaril uhkelt toolidelt tõustakse, et just seda viisi edasi kanda. Lennart Meri on eestlastele südamele pannud, et oma riigi eest vastutame kõik koos ja igaüks eraldi. Ma loodan, et alateadvuses kannad eestlased veel kaua edasi seda sihti, kus tunneme
esimehe asetäitja Hans Roose. Teiste seas ta toonitas, et järgnevate aastate jooksul on oodata tööstuspotentsiaali kasvu ning hakatakse ehitama uut kaubanduskeskust, sidemaja, pioneeride maja ja uusi elamuid. Kõnelejate hulgas oli ka veel teisi tähtsaid isikuid, kes igaüks kingib Võru linnale meene. Istungijärgul toimus ka asutuste ja ettevõtete autasustamine ning esmakordselt Võru linna ajaloos kuulutatakse välja ka linna aukodanikud. Istungijärgule järgnes lõbus kontsert, kus esinesid Võru juurtega tuntud muusikud.93 92 Kasesalu, H., Kriis, M. ja Raudvere, R. (14. august 1984. a.). Pidupäevad Võrus ja rajoonis. Töörahva Elu, lk 1-3. 93 Kasesalu, H. (28. august 1984. a.). Võru tähistas oma juubelit. Töörahva Elu, lk 1. 31 4. JUUBELISÜNNIPÄEVADE VÕRDLUS Eesti on olnud nendel aegadel väga erinevas olukorras: 1884.aastal Vene keisririigi
esimene, mis hakkas murenema/lagunema. Juba 19. sajandi 70.80. aastateks on linnaseisus põhimõtteliselt kadunud. Linnade seisuslik hierarhia: kaupehed, kästiöölised, Linnades said osad kodanikud endale veel nimeka kodaniku staatuse. Eelkõige said selle staatuse suurkaupmehed ja need, kes olid mingil moel linnale olulised/vajalikud. 1832. aastal likvideeriti nimekate kodanike kihistus ja asemele tuli aukodaniku tiitel. Aukodanikuks oli võimalik saada ainult keisri otsusega. Aukodanikud jagunesid pärusaukodanikeks ja isiklikeksaukodanikeks. Talupojad: · Riigi ehk kroonutalupojad, kes kuulusid 1855. aastani riigile. · Era ehk pärustalupojad, kes kuulusid pärisorjuse kaotamiseni, 1861. aastani, mõisnikule. · Õue ehk udellitalupojad, kes kuulusid 1862. aastani keiserlikule perekonnale. · Kiriku ehk kloostritalupojad, see kihistus sai läbi 1764. aastal · Ökonoomiatalupojad (17641811)
,, Anna lindil Kaelas kantav hõbemedal Stanislavi lindil Rinnas kantav kuldmedal Stanislavi lindil ,, Anna lindil ,, Vladimiri lindil ,, Aleksandri lindil Kaelas kantav kuldmedal Stanislavi lindil ,, Anna lindil ,, Vladimiri lindil ,, Aleksandri lindil ,, Andrease lindil. Kaupmehed ja aukodanikud võisid erandina saada kohe kuldse medali kaelas kandmiseks. Lindid Georgi kollase-musta triibuline Stanislavi punane, 2 valget triipu äärtes Anna punane, kollase äärega Vladimiri punane, laia musta äärega Aleksandri punane Andrease lai, helesinine Sotsiaalne etikett · Seisused · Teenistusastmed · Ordenid ja aumärgid Seisused Üldjuhul sünnipärane, oli liikumisvõimalusi
annaabi.ee 
