maja ikka mehe nimele kirjutati. Abielluti ju ka ikka ,,igaveseks"). Keegi ei kartnud siis, et poeg vanemad välja viskaks. Minu vanemate noorusajal toimus juba kiire linnastumise etapp ja tööstuse areng hoogustus. Rahvas sai hakata lubama omale meelelahutust, kultuuri ja seninägematuid asju. Endiselt väärtustati siiski ka lihtsa töö tegijaid. Näiteks lüpsjad tundsid uhkust oma töö üle ja kolhoosid/sovhoosid tunnustasid neid esilüpsja tiitliga ja väljastasid aukirju. See aeg oli aga väga pöördeline laste ja vanemate edaspidistele suhetele. Tekkisid lasteaiad, kuhu võsukesed pandi juba väga varakult ja vanematel polnud enam laste jaoks aega, sest prioriteediks oli muutunud raha teenimine ja motoks sai lause ,,Aeg on raha!". Üha vähem sünnitati lapsi ja aina enam taotleti positsiooni ja heaolu. Lapsed kasvasid võõraste hoidjate, kasvatajate hoole all. Sellel ajal sai alguse vanemate ja laste vaheline lõhe, kus kumbki osapool ei mõista teineteist
Kui oli mehele minek, siis pulmad peeti E. Vilde endises Karjaküla majas suures kaminasaalis. Vanavanaema elas ikka sealsamas edasi ning töötas naaritsafarmis. Praegu sellest majast pole jäänud midagi ainult varemed, aga E.Vilde kask on alles ning kasvab edasi. FOTO 6 Sellel pildil (1967) ongi minu vanavanaema oma kasvandikuga. Kokku töötas minu vanavanaema naaritsafarmis kasvatades naaritsaid 26 aastat. Hea töö eest sai minu vanavanaema mitu ordenit ja aukirju. Nagu austatud sovhoosi töötajale anti talle Keila linnas korteri, kus ta elas 15. aastat, siis hiljem kolis ta Tallinna minu vanaema juurde, kus ta ka suri. Tema õde Laine kolis elama Virtsu, Läänemaale. Seal ta töötas farmis, kus ta kasvatas hõberebaseid. Praegu on ta 82. aastane ja elab Virtsus. Kokkuvõte Uurides fotosid ja pere ajalugu ning kuulates vanaema jutustust, sain teada mõningaid huvitavaid ja isegi üllatavaid fakte
Miitavisse, kus tal õnnestus oma tööde müügist teenida 150 rubla. Saadud raha võimaldas tal tagasi kodulinna Paldiskisse naasta. Viimaks õnnestus tal 1875. aastal tänu soovitustele Peterburi Kunstide Akadeemia sisseastumiseksamitele pääseda. · Adamson läbis need edukalt ning alustas 1876. aastal sealsamas õpinguid vabakuulajana. Koolis hakkas ta andeka õpilasena kohe silma ning võitis oma töödega mitmeid aukirju. · Adamson lõpetas oma koolitee 1879. aastal Peterburis. Ta sai küll hõbemedali, mis vastas kolmanda järgu kunstniku tiitlile, kuid pooliku keskhariduse tõttu alustas Peterburis tööd vabakunstnikuna. · Amandus Adamson avas oma esimese näituse 8. aprillil 1887 Peterburis. Juba sama aasta mais siirdus Adamson Pariisi end täiendama. 1889. aastal esitas kujur Pariisi maailmanäitusele oma teosed ,,Esimene piip" ja ,,Laine". · Adamson naases 1891
jalgsi Miitavisse, kus tal õnnestus oma tööde müügist teenida 150 rubla. Saadud raha võimaldas tal tagasi kodulinna Paldiskisse naasta. Viimaks õnnestus tal 1875. aastal tänu soovitustele Peterburi Kunstide Akadeemia sisseastumiseksamitele pääseda. Adamson läbis need edukalt ning alustas 1876. aastal sealsamas õpinguid vabakuulajana. Koolis hakkas ta andeka õpilasena kohe silma ning võitis oma töödega mitmeid aukirju. Adamson lõpetas oma koolitee 1879. aastal Peterburis. Ta sai küll hõbemedali, mis vastas kolmanda järgu kunstniku tiitlile, kuid pooliku keskhariduse tõttu alustas Peterburis tööd vabakunstnikuna. Amandus Adamson avas oma esimese näituse 8. aprillil 1887 Peterburis. Juba sama aasta mais siirdus Adamson Pariisi end täiendama. 1889. aastal esitas kujur Pariisi maailmanäitusele oma teosed ,,Esimene piip" ja ,,Laine". Adamson naases 1891. aastal taas Peterburi. 1901
1990 otsustati tunnistada kehtetuks nimetus “Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik” ja võtta kasutusele “Eesti Vabariik”. (Lauristin, 2015) ENSV Ülemnõukogu Presiidium andis välja seadusi ja võttis vastu otsuseid. Ülemnõukogu istungjärkude vahelisel ajal täitis ka mõningaid selle ülesandeid. ENSV ÜNP kutsus kokku Ülemnõukogu istungjärke, tõlgendas ENSV seadusi, juhtis kohalike nõukogude tegevust, andis välja ENSV aunimetusi ja aukirju, otsustas armuandmisi jne vastavalt ENSV konstitutsioonile. (Eesti..., 2015) ENSV Ülemnõukogu Presiidium oli ENSV Ülemnõukogu alaliselt tegutsenud juhtorgan. ENSV Ülemnõukogule ja ENSV Ülemnõukogu Presiidiumile sarnaseid ülesandeid täidab praegune Riigikogu ja Riigikogu juhatus. (Lauristin, 2015) 2. NLKP KK on Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee (Nõukogude..., 2015) ja EKP KK on Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee (EKP
annaabi.ee 
