Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"aujeszky" - 5 õppematerjali

Marutaud veistel
26
ppt

Marutaud veistel

 Maks, neerud ja põrn liigveresed Post mortem leiud  Kusepõis ületäitunud  Peaaju veresooned liigtäitunud  Ajukestad paksenenud ja turses  Entsefaliit Lihainspektsiooni otsus  Endeemilistes alades võib lihakeha edasi saata töötlusesse, juhul kui looma hammustati 8 päeva enne tapmist või 48 tunni jooksul enne tapmist  Hammustuskoht ning ümbritsevad koed lähevad utiili Diferentsiaaldiagnoosid  Aujeszky haigus  Seedimatus  Poegimishalvatus  Veiste spongiformne entsefalopaatia  Teetanus  Botulism  Võõrkeha suus  Mürgistused (näiteks raskemetallid) Ante mortem leiud Agressiivne vorm  Rahutus  Agressiivsus ning teiste loomade ründamine  Seksuaalne erutus  Möirgamine  Paralüüs ning surm Ante mortem leiud Paralüütiline vorm  Tagakeha koordineerimatus  Liigne ilavool  Saba ühele küljele hoitud 

Bioloogia → Bioloogia
1 allalaadimist
DNA viirused
54
docx

DNA viirused

natiivsperma, preputsiaalnõre, vereproovid, piimaproov; hukkunud loomadelt – siseorganid, aborteerunud looted (parenhüümorganid). Viiruse isoleerimine – rakukultuuride nakatamine. Viiruse identifitseerimine – SNR, ELISA, IF, PCR. Antikehade määramine – ELISA, VNR. Herpesviridae -> Alamsugukond – Alphaherpesvirinae -> Perekond – Varicellovirus -> Liik – pseudoraabiese viirus (PRV) (sigade herpesviirus-1) -> Sigade herpesviirus-1 infektsioon ehk pseudoraabies ehk Aujeszky haigus ehk ebamarutaud Nakatuvad eeskätt sead. Sekundaarseteks peremeesteks on hobused, veised, kitsed, koerad, kassid ja mitmed teised loomaliigid. Aujeszky esineb endeemiliselt. Sigade herpesviirus-1-ga nakatunud karjades võib infektsioon reaktiveeruda kliiniliste tunnuste ilmnemiseta. Levik: Viirus levib vastuvõtlikus karjas kiirtesti ja põhjustab ilmekat kliinilist pilti, mis sõltub looma vanusest ja füsioloogilisest seisundist (tiinus)

Meditsiin → Nakkushaigused
17 allalaadimist
Karja tervis ja veterinaarprofülaktika
18
docx

Karja tervis ja veterinaarprofülaktika

Majanduslikult olulised infektsioonid: hingamisteede infektsioonid, seedetrakti infektsioonid, sigivust mõjutavad infektsioonid. 28. Olulisemad infektsioonhaigused sigadel (ülevaade) Eriti ohtlikud taudid: vesikulaarsed haigused ­ suu-ja sõrataud, sigade vesikulaarhaigus, vesikulaarne eksanteem; sigade klassikaline katk, sigade aafrika katk. Infektsioonid, mille tõrje on riigi poolt reguleeritud: aujeszky haigus, sigade brutselloos, salmonelloos, leptospiroos. 29. Olulisemad infektsioonhaigused lindudel (ülevaade) · Lindude gripp e lindude klassikaline katk · Newcastle'i haigus e lindude aasia katk · Nodulaarne dermatiit · Rift Valley palavik 30. Suu- ja sõrataud Vastuvõtlikud liigid: kodu ja uluksõralised (aga ka kaamel, elevant, siil). Väga nakkav ja kergesti leviv viirusinfektsioon. Põhjustab suurt majanduslikku kahju

Varia → Kategoriseerimata
49 allalaadimist
Karjatervis-eksami küsimuste vastused
38
doc

Karjatervis (eksami küsimuste vastused)

kampülobakterioos, trihhomonoos, klamüdioos, salmonelloos. Majanduslikult olulised infektsioonid: hingamisteede infektsioonid, seedetrakti infektsioonid, sigivust mõjutavad infektsioonid. 29 . Olulisemad infektsioonhaigused sigadel (ülevaade) Eriti ohtlikud taudid: vesikulaarsed haigused – suu-ja sõrataud, sigade vesikulaarhaigus, vesikulaarne eksanteem; sigade klassikaline katk, sigade aafrika katk. Infektsioonid, mille tõrje on riigi poolt reguleeritud: aujeszky haigus, sigade brutselloos, salmonelloos, leptospiroos. 30 . Olulisemad infektsioonhaigused lindudel (ülevaade) newcastle'i tõbi ja mareki haigus. 1) lindude nakkav larüngotrahheiit; 2) lindude rõuged; 3) lindude tüüfus (Salmonella gallinarum); 4) partide viirusenteriit; 5) partide viiruslik hepatiit; 6) pulloroos (Salmonella pullorum). 31. Suu- ja sõrataud Vastuvõtlikud liigid: kodu ja uluksõralised (aga ka kaamel, elevant, siil). Väga nakkav ja kergesti leviv

Muu → Ainetöö
22 allalaadimist
SEAKASVATUS teemad
33
pdf

SEAKASVATUS teemad

Munasarjades on tsüstid. Emise poegimisjärgne emaka involutsioon ei toimu lõpuni ja homronaalne regulatsioon on häiritud. 41. Põrsaste surnultsündide põhjused PÕRASTE SURNULTSÜNDIDE PÕHJUSED 1.Mumifitseeritud põrsad (põhjustatud ebasobivaist mõjuritest 2.-3.tiinuskuul) Mumifitseerumine - Mumifitseeruda võib kas üks või rohkem loodet. Enamikel juhtudel on põhjuseks viirused (parvo-viirus, Aujeszky tõbi). Lisaks sellele: söötmise mõju (eelkõige mittekvaliteetne sööt) emise võitlemine emise kehatemperatuuritõus (Erysipelas) võib tekkida veremürgistus, teeb kookoni lootele ümber 20 2.Surnud enne sündimist (surnud põrsad on nn.aukuvajunud silmadega; põhjustatud emasobivaist mõjuritest viimasel tiinusnädalal) Põhjused: emiste vigastused ümberajamisel poegimisigalasse

Põllumajandus → Loomakasvatus
60 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun