Taasavastas Cicero kirju ja kõnesid raamatukogus. Ta oli hinnatud ja armastatud. Teda kutsuti külla, hoolitseti tema eest. Kirjutas ka eepose ladina keeles ,,Aafrika". Selle eest ta pärjati ka Poeta lauratus'eks. Pakkus välja ka idee, et itaalia võiks olla ühtne riik. Kirjutas kirju Vergillusele ja erinevatele antiikautoritele.Ise ta hindas Vergilliust ja Cicerot. Kirjad koondas ,,Läkitus"-e. Kirjutas ka kuulsatest meestest. Kirjutab teose maailma põlgusest: dialoog Augustiinuse (kristlik asteetlik) ja Petrarca vahel(maine on oluline). Raamat lõppeb sedasi et Petrarca nõustub Augustiinusega: Et tal olid ikkagi maised tunded Laura vastu. Tähtusus · Andis sonettile kuju · Loobus allegoorilisest kujutluse viist, pigem metafoorid
Kehtestas orjadele seadused (näiteks kui ori tapab oma peremehe, siis tapetakse kõis hukkunud peremehe orjad). 13 Sisepoliitikas lähtus nõudmisest "tsirkust ja leiba." Välispoliitikas oli ettevaatlik. Tema valitsemise ajal oli roomlastele jumalakskahe pealine jumal Janus, kellele pühendatud templi uksed suleti ainult siis, kui kogu Rooma impeeriumis oli rahu. Seda juhtus Augustiinuse valitsemise ajal kolm korda. 14 pKr - Augustiinus Ocatviaanus suri. Surivoodil ütles: "Kui ma mängisin oma osa hästi, siis aplodeerige." Suri aplause saatel. Kõik temaga seotud olnud kohad kuulutati pühaks. Augustiinuse järgi sai oma nime Augusti kuu. Eluajal pakuti talle diktaatori kohta, kuid ta keeldus sellest. 3.4.2 ROOMA ELUOLU. Roomlased jagunesid seisustesse varanduse järgi. Rooma oli suurlinn, mis oli tihedalt täis ehitatud. Majad olid mõeldud ainult ööbimiseks
* Keskaja filosoofia on nii oma suunitluselt kui oma esitajate poolest kristlik põhi teema on usu ja teadmiste vahekord. * Keskajal vahemikus 500-800 on nö pimeaeg, kus isegi vaimulikud ei oska enam lugeda. -) Kristlus hakkas väga levima aastal 33 ning hakkas tekkima olukord, kus linnades olid kristlased ning maal olid paganad (ladina keeles tähendas see maarahvast). * Keskaja filosoofias oli kaks suurt periood patristika (-325 ehk Nikaia kirikukogu & sealt edasi tuleb Augustiinuse patristika) & skolastika (jaguneb vara-, kesk- ja kõrgskolastikaks). -) Patristika on tegelikult paatrias ehk vara-isade õpetus. -) Skolastika on tegelikult vabaaja veetmine (rikaste vanemate lapsed, kes ei teinud tööd, käisid koolis vaba aega veetmas) Karolingide renessaanssi ajal pandi inimesed õppima. * Keskaja filosoofiat kujundavad: kreeka haridus; Rooma Õigus; kristlik õpetus ja elulaad; keldi-, germaani-, slaavikultuurid ja Araabia mõju. * Kolm üldiseloomustavat joont:
vanemad ideaalid. Johanniidid - Sai alguse just esialgu hospidalide pidamisest, tekkis juba enne Esimest ristisõda kuskil 1080. aastal. Ordu militariseerus ajapikku, st hakkas täitma sõjalisi ülesandeid. 1291. aastal asus Akkoni linnast ümber Kyprosele, siis Rhodosele ja siis Malta saarele kuni 1798. aastani. Selleks nimetatakse Johaniitide ordut ka Malta orduks. Tänapäeval veel olemas, tegeleb haiglate ja hoolekogude ülevalpidamisega. Põhinesid Augustiinuse reeglile. Johaniitide vaimsust kujundas pigem hospidaliordude traditsioonid. Riietust: Must mantel, hiljem mustad mantlid valge kaheksatipulise ristiga. Templiordu ja selle likvideerimine Rajati 1118/1119 aastal aadliku Huges de Payens'i ümber koondunud rüütlite ühendusest, mis oli mõeldud Jeruusalemma suunduvate palverändurite kaitsmiseks. Ta sai kiiresti rikkaks, annetati palju maavaldusi üle kogu Euroopa. Maavaldustest kogutud finantsvahenditega finantseeriti sõda pühal maal.
annaabi.ee 
