Keskaeg 5.saj-13.saj Kristlus oli eluvaadete keskpunktis , rahvaste ränne , algus- missa aeg , kirkik juhtis kõike , inimesed olid usklikud. Arhidektuur- 2 olulisemat stiili(*gooti-terav kaar , *romaani-ümar kaar) Niguliste kirik, Raekoda Maalikunst- tahvelmaal Skulptuur- tasapinnalised reljeefid , värvitus puitskulptuurid Inimeste maailmavaated: orjenteerusolevikul , kartis tuleviku , keskpunktis oli kristuls e. usk Püha Ambrosius- seostatakse lääne kirikumuusika sünniga Püha Augustiinus- peetakse esimeseks kristlikuks filosoofiks kes käsitles muusikat Kristlus legaliseeriti 313. a Rooma katolikkirik- lääne kikirikumuusika sümboolne keskus Keskaegse muusikakultuuri kujunemise ja säilitamise kohaks kujunesid: kloostrid , kirkud , katedraalid (nt. Tourus , st. Gallen , Metz) Gregorius 1- Rooma esimene paavst , Ühtlustas ja uuendas liturgilisi tekste, mis said kirikulaulu aluseks. Läänekiriku ühendamis poliitika. Liturgia- tavaline jumala teenistus
kasupoeg), Antonius. Lapidus hakkas valitsema aafrikas, Ocatviaanus Itaalias ja Antonius idapoolsemates provintsides. Caesar oli testamendis määranud Rooma järgmiseks imperaatoriks Ocatviaanuse. Kuna Lapidus oli tagasihoidlik, siis kujunes võimuvõitlus välja Ocatviaanuse ja Antoniuse vahel. 27 eKr toimus otsustav lahing Egiptuse Aleksandria juures. Octaviaanus võitis. Ta sai imperaatori ja Augustuse tiitli. Igal aastal valiti ta konsuliks. Ta nimetati "isamaa isaks." Octavianus Augustiinus määras oma valitsemise ajal kindlaks vabade inimeste ja orjade vahekorra. Kehtestas orjadele seadused (näiteks kui ori tapab oma peremehe, siis tapetakse kõis hukkunud peremehe orjad). 13 Sisepoliitikas lähtus nõudmisest "tsirkust ja leiba." Välispoliitikas oli ettevaatlik. Tema valitsemise ajal oli roomlastele jumalakskahe pealine jumal Janus, kellele pühendatud templi uksed suleti ainult siis, kui kogu Rooma impeeriumis oli rahu.
armulauaks või pühaks õhtusöömaajaks. Tähtsaimad pühad on jõulud, ülestõusmispühad ja nelipühad (kiriku sünnipäev, Püha Vaimu väljavalamine). Pühad tekstid: Kristlik Piibel koosneb kahest osast: Vana Testament sisaldab kanooniliselt (vähemalt) 39 teksti ajast kuni mõnisada aastat enne Jeesuse sündi, Uus Testament 27 teksti, mis on põhiosas valminud mõne sajandi jooksul pärast Jeesuse sündi. Kirikuisad: Augustiinus - idee pärispatust. Sakramendid: ristimine, leeritamine, piht, armulaud, abielu, viimne võidmine, preestrik pühitsemine. 7 surmapattu: lihahimu, aplikus, laiskus, kadedus, ahnus, uhkus, viha. 7 voorust: mõtlikkus, mõõdukus, meelekindlus, õiglus, usk, lootus, armastus. Kirikulõhe - pinged poliitika ja usu valdkonnas viisid 1054 suure kirikulõheni, mille tulemusel lahknesid ida ja lääne kirikuks. Lääne kirikut juhib paavst. Pakutakse ainult leiba. Hapendamata
ühendada ristisõdijate vastu Waldemar II Taani kuningas, kes juhtis taanlaste sõjakäiku. Kaupo liivlaste vanem, kes osales sakslaste poolel Teoderich Meinhardi tähtsaim abiline ja hilisem Eestimaa piiskop, Mõõgavendade orgu loomise initsioaator. Juhtis siinseid sõjakäike Berthold piiskop pärast Meinhardi, hakkas sõjalise jõuga liivlasi ristima Henrik - kirjutas kroonikat Meinhard Üksküla liivlaste seas elanud augustiinus, kes pühitseti piiskopiks, ülesanne oli Liivimaale ristiusu toomine. Tema algatusel sai alguse süstemaatiline misjonitöö Johan rootsi kuningas Maarjamaa- siinne maa pühendati Neitsi Maarjale Alberti poolt. Miks eestlased kaotasid? · Sõjaline tase oli kehvem kiviheitemasin puudus, ammud puudusid, sõjaline väljaõpe puudus, vastastel abiväe võimalus. Sõjaline allajäämine. · Puudus eestlaste koostöö riik puudus, koostöö toimus maakonna siseselt ja tekkis
15 · Kokkuvõte: rahuldvat võimalust religiooni ja kultuuri lahutamiseks ei ole Religioon ja usk ei ole päris kattuvad mõisted. Ühelt poolt: religioon ja usk on sünonüümid, religioosne ja usklik samuti. Teine lähenemine: religioon kui süsteem, usk kui inimese isiklik suhe jumalaga. Eesti keeles: usund on süsteem, usk on inimese personaalne lähenemine. Religioon kui mõiste on läbi aegade tähendanud väga erinevaid asju. Antiikaeg Augustiinus: kas on olemas õiget religiooni? Mõtles õige religiooni all inimlikku vabadust, hoolimist. Antiikajal olid jumalad veres, jumalatest hoolimine tähendas ka kaasinimestest ja ühiskonnast hoolimist. Kui me mõtleme 10 käsule esimesed käivad jumala kohta, ülejäänud on juba seotud ligimestega - ,,ära varasta", ,,ära valeta" jne. Usk on midagi, mis puudutab inimese privaatsfääri. Religiooniuuringutes on vaidlustatud ka religiooni kui mõiste kasutamine, sest religioon on
annaabi.ee 
