hoolitsema -inimene:osa ühiskonnast,hierarhilisest süsteemist,mille eri osad täidavad eri funktsioone -valitseja ül-d?-seadused-voorused '-tõeline voorus:vaimne.seega kirik ülem riigist Varauusaegsed arendused-3 uut suunda *kodanikuhumanism (nt. Machiavelli ,,Discorsi") -aktiivne, vooruslik elu kogukonna teenistuses -õnn pigem kogukondlik *individualism (montaigne) -tagasitõmbumine aktiivsest elust -õnne leidmine iseendas -sõprus on sureliku inimese suurim õnn *neo-augustiinlus (Pascal) -hingeline distantseerumine maailmast -Jumala armu ootus ja valmistumine igaveseks eluks Subjektiivse õnnekontseptsiooni kujunemine 17. sajandil:Thomas Hobbes (1588- 1699?) *Inimesed, nagu kõik kehad, alluvad liikumise seadusele *Inimese panevad liikuma ihad *Hea ja kuri on seotud inimese ihadega:ei ole absoluutset ega loomupärast head ega kurja, vaid hea ja kuri on nimed,mille inimesed annavad asjadele vastavalt sellele, kas nad ihaldavad või põlgavad neid asju.
Individualism (nt Michel Montaigne) Õnnetu, kuna ei suuda soove rahuldada, sõltub võrdlusest, ei tunne iseennast. tagasitõmbumine aktiivsest elust, õnne (rahu) leidmine iseendas, ennast Lahendused: tundma õppides, sõprus on suurim õnn Ühiskondlik lahendus heas riigis (Ühiskondlikust lepingust) (Neo-)augustiinlus (nt Blaise Pascal) Inimest peab varasest noorusest õpetama samastuma riigiga -> kannab hingeline distantseerumine maailmast, Jumala armu ootus, valmistumine igaveseks eneseimetluse üle riigile eluks Individuaalne lahendus (Émile) Subjektiivse õnnekontseptsiooni kujunemine 17. saj. T
Valitsejate ülesanne on seaduste kaudu leida voorus. Tõeline voorus on vaimne, seega kirik on kõrgem riigist. VARAUUSAEGSED ARENGUD Kodanikuhumanism (Machiavelli) Õnne saavutamiseks on oluline osaleda aktiivselt poliitikas, õnn oli nende arvates pigem asi , mis on saavutatav ühiskondliku tegevuse kaudu. Individualism (Montaigne) rõhutas tagasitõmbumist poliitilisest elust, elada endasse süüvides. Õnne jaoks on tähtsad oma lähedased inimesed tõelised sõbrad. (Neo-)augustiinlus (Pascal) Samuti distantseerusid poliitikast. Subjektiivse õnnekontseptsiooni kujunemine 17. sajandil: Thomas Hobbes. Inimesed, nagu kõik kehad, alluvad liikumise seadusele. Inimese panevad liikuma ihad. Hobbes väidab, et ei eksisteerigi loomupärast head või kurja, need mõisted on seotud inimeste ihadega (kui miski meid tõmbab, siis nimetame seda halvaks). Hobbesi arvates ei saa õnne objektiivselt defineerida.
tahtmistest lähtuvalt. 16. sajandi rahutustest lähtuvat: Kodanikuhumanism (Machiavelli ,,Discorsi"), eeskujuks Rooma vabariigi aegne korraldus · aktiivne, vooruslik elu kogukonna teenistuses. Õnn on kogukondlik nähtus (enda ohverdamine kogukonna heaks) Individualism (nt Montaigne) · tagasitõmbumine aktiivsest elust · õnn (rahu) on leidmine iseendas, ennast tundma õppides · sõprus on suurim õnn head sõbrad (Neo-)augustiinlus (nt Pascal) · hingeline distantseerumine maailmast · Jumala armu ootus, valmistumine igaveseks eluks Subjektiivse õnnekontseptsiooni kujunemine 17. sajandil: Thomas Hobbes Inimesed, nagu kõik kehad, alluvad liikumise seadusele uutlaadi filosoofiline süsteem. Rakendas tollaseid loodusfilosoofiaalaseid ideid, - mis seotud Descarte'iga -, kes hakkasid maailma käsitlema mehhanistlikult. Inimese panevad liikuma ihad. Hea ja kuri on seotud