juhitav valitsus astus ametisse 5. aprillil 2007. aastal ametivande andmisega Riigikogu ees. Peaminister Andrus Ansip Justiitsminister Rein Lang Kultuuriminister Laine Jänes Rahandusminister - Jürgen Ligi Sotsiaalminister Hanno Pevkur Välisminister - Urmas Paet Siim Kallas: Ø 13. novembril 1994. aastal asutas Siim Kallas koos mõttekaaslastega Eesti Reformierakonna ning juhtis seda kuni auesimeheks saamiseni erakonna kümnendal sünnipäeval 2004. aastal. Andrus Ansip: Andrus Ansip on Reformierakonna esimees alates 2004. aasta novembrist ja Eesti Vabariigi peaminister 2005. aasta aprillist. Enne esimest korda peaministriks saamist töötas Ansip majandus- ja kommunikatsiooniministrina ja Tartu linnapeana (1998- Valitsemine:
1917.a., taasasutatud 1991.a.), Eesti Pensionäride ja Perede Erakonna (EPPE,asutatud 1991.a.) ja Eesti Maarahva Erakonna (EME, asutatud 1994.a., aastal 1999 muutis nime Eestimaa Rahvaliiduks) liitumisel. 2002. aastal ühines Rahvaliiduga erakond Uus Eesti. Arnold Rüütel juhtis alates 1994.a. EME-t ja oli erakonna ümbernimetamise järel kuni ühinemisteni Rahvaliidu juht. 2000. aastal valiti erakonna esimeheks Villu Reiljan. Arnold Rüütel valiti erakonna auesimeheks. 2001. aastal valiti Arnold Rüütel selle koha pealt Eesti Vabariigi presidendiks. Kongressidel valitud aseesimehed olid järgmised: 2002. aastal Mai Treial, Ants Käärma ja Mario Sootna, 2003; aastal Mai Treial, Mario Sootna ja Jüri Saar; 2004.aastal Mai Treial, Jüri Saar, Mario Sootna ja Tiit Tammsaar; 2005.aasta kongressil valitud aseesimehed on Mai Treial, Ester Tuiksoo, Tiit Tammsaar ja Karel Rüütli.
Eestimaa Rahvaliit Asutamine Asutati juunis 2000.aastal Koosneb kolmest ühinenud erakonnast: Eesti Maaliit, Eesti Pensionäride ja Perede Erakond, Eesti Maarahva Erakond; 2002.a. liitus veel ka Uus Eesti Erakond 2000.a. valiti erakonna esimeheks Villu Reiljan. Arnold Rüütel valiti erakonna auesimeheks. 2007.a. esimeheks Jaanus Marrandi 2008.aastast Karel Rüütli Eesmärk ja poliitika Propageerib rahvuslikku konservatiivsust ning ühiskonna ja looduse tasakaalustatud arengut ERL juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest ja muudest õigusaktides. Ta austab rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud norme ning kaitseb Eesti rahva põhiseaduslikke õigusi Sotsiaalne ja eestimeelne erakond, mille tegevus põhineb kolmel alusväärtusel: võrdsete
Joosep Kapp 12. mai 1833 20. veebruar 1894 185053 Valga seminar 185394 köster ja kihelkonnakooli õpetaja · Eesti Kirjameeste Seltsi asutaja ja juhatuse liige · Eesti Aleksandrikooli Peakomitee Liige · Viljandi Eesti Põllumeeste Seltsi president Suure-Jaanis: 1853. a-st - köstri-kooliõpetaja Petschi abiline 1857. a-st - kihelkonna kantor ja kihelkonnakooli juhataja Oli laulukoori, pasunakoori ja näiteringi asutamise eestvedajaks 1871 - pasunakoor, 1887 - "Ilmatari" selts, mille auesimeheks oli Mart Saar 28. september 1882 28. oktoober 1963 Lõpetas 1908. a Peterburi Konservatooriumi oreli ja 1911. a kompositsiooni erialalTöötas Tartus ja Tallinnas pedagoogi ja interpreedina 192829 "Muusikalehe" vastutav toimetaja 194456 Eesti Riikliku Konservatooriumi kompositsioonieriala professor Elas 193243 Suure-Jaani lähedal Hüpassaares (Hoones asub tänapäeval Mart Saare majamuuseum) Looming:
kuna ta elas alaliselt Peterburis ja reisis vahetevahel Lääne Euroopaski, ei olnud tal võimalik alati oma rahva juures kohal olla. Vaimus elas Köler aga nendega rohkem kaasa, kui nii mõnigi juuresolija. Juba esimese kodumaareisi ajal aastal 1863 tutvus ta J. Adamsoni, J. Hurti jt. kaudu Aleksandrikooli mõttega ja muutus selle kavatsuse südiks sõbraks. Hiljem valiti ta isegi Aleksandrikooli peakomitee auesimeheks. Kooli ulatuse kohta arvab ta, et sellest peaks saama 4-klassiline reaalkool. Kui kodumaa tegelastest mõned paindlikumad on valmis kohalike mõisnike ja kirikuõpetajate pealekäimisele järele andma ja saksa keelele õppekavas eriti silmapaistvat kohta andma, siis on J. Köler sellele kategooriliselt vastu. Peamiselt Köleri kaasabil saadigi keisrilt luba kooli heaks üleriigilist rahakorjandust korraldada, mis andis üsnagi häid tulemusi. (Pukits 1997: 30)
kuna ta elas alaliselt Peterburis ja reisis vahetevahel Lääne – Euroopaski, ei olnud tal võimalik alati oma rahva juures kohal olla. Vaimus elas Köler aga nendega rohkem kaasa, kui nii mõnigi juuresolija. Juba esimese kodumaareisi ajal aastal 1863 tutvus ta J. Adamsoni, J. Hurti jt. kaudu Aleksandrikooli mõttega ja muutus selle kavatsuse südiks sõbraks. Hiljem valiti ta isegi Aleksandrikooli peakomitee auesimeheks. Kooli ulatuse kohta arvab ta, et sellest peaks saama 4-klassiline reaalkool. Kui kodumaa tegelastest mõned paindlikumad on valmis kohalike mõisnike ja kirikuõpetajate pealekäimisele järele andma ja saksa keelele õppekavas eriti silmapaistvat kohta andma, siis on J. Köler sellele kategooriliselt vastu. Peamiselt Köleri kaasabil saadigi keisrilt luba kooli heaks üleriigilist rahakorjandust korraldada, mis andis üsnagi häid tulemusi. (Pukits 1997: 30)
november 1987 - Alevi kalmistul vabadussõjalaste kalmude juurde ja täitevkomitee ette kogunesid inimesed) meeleavaldustest kohkunud juhtivad isikud survet EMSi asutamise edasilükkamiseks. Liikumise eestvedaja ja initsiaator Trivimi Velliste valiti esimeheks, aseesimehed olid Jaan Tamm ja Henno Sarv. Oli ka 37-liikmeline volikogu. Volikogu liikmetest valiti 15-liikmeline juhatus. Auesimeheks valiti mainekas kunstiajaloolane Villem Raam. EMS oli demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon, tänu millele hakkasid eestlaste rahvuslikud tunded pead tõstma. EMSi eesmärgiks oli: · tagada eesti kultuuri järjepidevus · säilitada rahva ajalooline kokkuhoiutunne · tagada väikerahvale hädavajalik kompaktne kultuurisõbralik elukeskkond
annaabi.ee 
