2. mitteametlikud tõlgendused ei ole kohustuslikku (juriidiliselt siduvat) iseloomu, kuid mida arvestatakse nende teadusliku ning professionaalse argumenteerituse tõttu. ........................................................................... 22 23 4. Õigusnormide tõlgendamise meetoditest ja teooriatest: interpretatsiooniteooriate kolm põhisuunda (intentio auctoris e normilooja arusaam, intentio operis e mida ütleb tekst omaette ja intentio lectoris e kuidas mõistab teksti selle lugeja). Interpretatsiooniteooriate üldised suundumused juriidilises tõlgendusõpetuses. Interpretatsiooniteooriate kolm põhisuunda Tõlgenduse õigsuse kriteeriumi järgi võib kõik senised interpretatsiooniteooriad põhimõtteliselt liigitada kolme suurde rühma. Normilooja arusaam e. intentio auctoris Ajalooliselt esimene
Tõlgendamine lähtub õiguskorras (sh normis eneses) sisalduvatest väärtustest. Tsiviilõiguse allikaks on ka tavad. Tõlgendamisteooriad: 1) intentio auctoris ehk subjektiivne tõlgendamisteooria- lähtub seadusandja tahtest Õiguse süsteemid: 2) intentio operis ehk objektiivne tõlgendamisteooria- lähtub seaduse mõttest.
kes ütles kellele ütles mida ütles miks ütles millise modalsustooniga millises vestlussituatsioonis seoses mille muu öeldavaga seoses mille maailmas toimuvaga kas ennustas või ütles pärast mida kavatses öelda tegi või ainult ütles mille kohta 27. Millised on tekstist arusaamise kolm mõeldavat heuristilist alust (Umberto Eco järgi)? Kuidas see skeem rakendub õiguse tõlgendamise suhtes? Tekstist arusaamise kolm mõeldavat alust: kirjutaja kavatsus (intentio auctoris) teksti toime või otstarve (intentio operis) lugeja arusaam (intentio lectoris) Kui jutt oleks sündmuskoha protokollist, siis kas need kolm peaks olema sarnased või kattuma? Sel juhul on ilmne, et need langevad kokku tugevalt, sest uurija peab kirjutama nii, et kohtunik saaks ka hiljem sama moodi aru nagu uurija nägi. 28. Kirjeldage tunnistusliku teadmise usaldusväärsuse aluseid – miks me üldse võime teiste inimeste väiteid uskuda?
b) eluliste asjaolude vastavuse kontroll normi koosseisule c) õigusliku tagajärje kindlakstegemine (otsustamine). Rakendamise käik ja otsustus peavad olema kontrollitavad. · Tsiviilõiguse tõlgendamine. Tõlgendamise eesmärk: õige arusaam tekstist. Tõlgendamine lähtub õiguskorras (sh normis eneses) sisalduvatest väärtustest (väärtusjurisprudents) · Tõlgendamisteooriad: 1) intentio auctoris ehk subjektiivne tõlgendamisteooria- lähtub seadusandja tahtest 2) intentio operis ehk objektiivne tõlgendamisteooria- lähtub seaduse mõttest. 3) intentio lectoris - lähtub seaduse tõlgendaja poolt antavast tähendusest. · Tõlgendamismeetodid: 1) keelelis- grammatiline (lähtub sõnastuse ja sõnade mõttest ja tähendusest) 2) süstemaatiline (lähtub põhiseaduslikust väärtuskorrast) 3) teleoloogiline ehk seaduse objektiivsest eesmärgist lähtuv
näiteks: 1) uut õigust loovad ja seni kehtinud õigust tühistavad õigusnormid (esinevad praktiliselt kõigil aegadel) - seega: kehtivuse alusel; 2) õigusliku reguleerimise eseme ning objekti alusel; 3) õigusjõu alusel vastavas hierarhias jne. Õigusteksti tõlgendamisest: Teksti tõlgendamise eesmärk on tekstist arusaamine. Tõlgendamise tulemusena peaks saavutatama õige arusaama tekstist. 3 erinevat meetodit: 1. Intentio auctoris - õige tõlgendus vastab teksti autori kavatsusele. Juriidilises tõlgendusteoorias nimetatakse seda seadusandja tahteks. Ajalooliselt seondub absolutistliku riigiga - vürst on seaduse allikas. Demokraatlikus riigis kasutamine keerulisem. Ühe tõlgenduselemendina aga endiselt kasutusel. 2. Intentio operis - küsib selle järele, mida ütleb tekst. Tõlgendamisel lähtutakse tekstist enesest ning seonduvaist tekstidest. Õigsuse kriteeriumiks on teksti enese suundumus või
annaabi.ee 
