Seda reaktsiooni tsüaniidiga kasutatakse ka kulla eraldamiseks maagist. Reageerimine hapetega Hapetest reageerib kuld ainult kuuma kontsentreeritud seleenhappega: 2Au + 6H2SeO4 → Au2(SeO4)3 + 3H2SeO3 + 3H2O Kulda suudab veel lahustada ka kuningvesi (HNO3/HCl). Aktiivne monokloor reageerib kullaga, andes kuldkloriidi: 3HCl + HNO3 → NOCl + 2H2O + 2Cl Au + 3Cl → AuCl3 Lahuse ettevaatlikul soojendamisel tekivad vesiniktetrakloroauriidi kristallid: AuCl3 + HCl → H[AuCl4] Ühendid ja kasutamine Kulla oksüdatsiooniaste on piirides -1(CsAu) kuni V, mõnedel andmetel ka VII, peamisle III ja I. Et ühes ja samas ühendis võib kuld levida erineva 8 oksüdatsiooniastmega aatomeid, siis arvutuslik oksüdatsiooniaste võib olla ebaadekvaatse arvväärtusega. Halogeniidid: Monohalogeniidid: AuF, AuCl, AuBr, Aul. Trihalogeniidid: AuF3, AuCl3, AuBr3 ( AuI3 laguneb kohe)
Hapetest reageerib kuld ainult kuuma kontsentreeritud seleenhappega: 2Au + 6H2SeO4 → Au2(SeO4)3 + 3H2SeO3 + 3H2O Kulda suudab veel lahustada ka kuningvesi (HNO3/HCl). Kuningvee tekkimisel moodustuvad nitrosüülkloriid ja monokloor. Aktiivne monokloor reageerib kullaga, andeskuldkloriidi: 3HCl + HNO3 → NOCl + 2H2O + 2Cl Au + 3Cl → AuCl3 Lahuse ettevaatlikul soojendamisel tekivad vesiniktetrakloroauriidi kristallid: AuCl3 + HCl → H[AuCl4] http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/e/e3/Gold_price_in_USD.p ng Fun facts: 2012. aasta seisuga on kokku kaevandatud umbes 171 300 tonni kulda, millest üle 90% on kaevandatud pärast California kullapalavikku[7][8]. Kogu see kuld mahuks 20,6 m pikkuse servaga kuubi sisse. Maailmatoodangust kulub 43% ehete tegemiseks, 37% investeeringuteks, 10% erasektori ostudeks ja 10% tööstuses.
Silmaga neil vahet ei teekski. [4] Tänapäeval oleme ka poelettidel näinud võrratu välimusega shampuseid, mis on väga pilkupüüdvad just oma välimuse poolest. Nendesse on lisatud kullalehekesi, mis sätendavad ja peegeldavad valgust. Neid jooke palju juues pole see tervisele just kõige kasulikum, kuna kulla ülekogunemine organismis on neerudele kahjulik. Kulla ühendid on üldiselt ebapüsivad, mis kergesti redutseeruvad vabaks metalliks. Neist tähtsaimad ühendid on H[AuCl4] ja K[Au(CN)2]. H[AuCl4] esineb tavaliselt trihüdraadina ja välimuseks on kollased kristallid. K[Au(CN)2] kasutatakse enamjaolt kuldamisel ning näeb välja värvitud kristallidena. [5] 8 9 3. KULLA KAEVANDAMINE Kulla kaevandamisel on kasutusel mitmeid meetodeid. Näiteks on olemas keskkonda säästev ning keskkonda laastav meetod.
Kullal on metalliläige. Kulda leidub peamiselt ehedalt, kuid ka ühenditena (arseniidid). Väga pehme ja plastne, raske, helekollase värvusega, pingerea viimane metall. Tänapäeval leidub kulda enim Hiinas, Indias, USA-s, Venemaal, Indoneesias, LAV-is jne. Kasutamine: valuutametall, ehete valmistamine (sulamid vasega, proovid 375, 583 ja 750), elektroonikaseadmetes, kosmosetehnikas. Lihtainete omadused Kuld reageerib halogeenidega kõrgel t°-l, hapetest vaid kuningveega [AuCl4] kompleksi tekkega. Leelistes on kuld püsiv. Lahustuv kompleks [Au(CN)2] tekib ka tsüaniidide lahustega.
Muutuvad komponendid on peamiselt co2(keskmiselt 0,04%), veeaur (kuni 2%), Hg-aur. Juhuslikud komponendid on nt tööstusrajoonides esinevad ühendid nagu so2 h2s co nh3 jt. Atmosfääri ülakihtides leidub ka osooni (o3), kogu atmosfääris co2. Leidub ka väga vähe aeroioone. 5. millistel juhtudel ioonreaktsioonid lähevad lõpuni, iga korral näide. v: 1)tekib vähelahustuv sade: Ag*+Cl´= AgCl(t) 2) tekib lenduv ühend: SO3´+2H*= So2(g) +H2O* 3) Kompleksiooni moodustumine: Au3*+4Cl´=[AuCl4]´ 4) Vähedissotsieeruva ühendi teke: a) neutralisatsioonireaktsioonid (tugev hape + alus) h*+oh´= H2O b) nõrga happe väljatõrjumine (tugeva happega) H*+ CH3COO´=CH3COOH H*+CN´=HCN 6. entroopia valem läbi tõenäosuse v: entroopia ehk S=( R/Na)x ln W (tõenäosus on W) 7.Mendelejevi perioodilisuse definitsioon v: Elementide omadused, aga seetõttu ka nende poolt moodustatud lihtsate ja keeruliste
kontsentreeritud seleenhappega: 2Au + 6H2SeO4 → Au2(SeO4)3 + 3H2SeO3 + 3H2O Kulda suudab veel lahustada ka (HNO3/HCl). Kuningvee tekkimisel moodustuvad nitrosüülkloriid ja monokloor. Aktiivne monokloor reageerib kullaga, andes kuldkloriidi: 3HCl + HNO3 → NOCl + 2H2O + 2Cl Au + 3Cl → AuCl3 Lahuse ettevaatlikul soojendamisel tekivad vesiniktetrakloroauriidi kristallid: AuCl3 + HCl → H[AuCl4] FÜÜSIKALISED OMADUSED Kullas saab valmistada kergeid sulameid erinevate metallitega ning kõige rohkem kasutatakse kulla sulameis hõbetad ja vaske. Enamik metalle on kas hõbevalged või hallid ,on kuld kollane. Nõrgalt seotud elektronide tiheduse metallis määrab värvus , sellised elektronid võnguvad mida saadakse plasmoninimeliste kvaasiosakeste abil.
Hästi sepistatav Ei tõrju hapetest välja vesinikku 4 Reageerib kontsentreeritud lämmastikhappega 3Ag + 4HNO3 = 3AgNO3 + NO2 + H2O Ja kontsentreeritud väävelhappega 2Ag + 2H2SO4 = Ag2SO4 + SO2 + H2O Kuulub väiksema aktiivsusega metallide hulka Ei oksüdeeru õhus tavlisel temperatuuril ega kuumutamisel Soolhape ja lahjendatud väävelhape ei mõju hõbedale Au + 4HCl(konts) + HNO3(konts) = H[AuCl4] + NO + 2H2O Kullasulamid (Au-Cu, Au-Ag) Hõbedasulamid (Ag-Cu) Kõvasulamid (kõvemad, vastupidvamad jne.) Stelliit: 60% koobaldist, 30% kroomist ja 10% mitmetest lisanditest, millest põhiline on volfram Sormaidid: 60% Fe, 30% Cr ja 10% muudest lisanditest (Ni, Si ja Mn) Jootmine. Joodis. Joodis on madalama sulamistemperatuuriga metallisulam, mida kasutatakse metallide kokkujootmisel Joodise põhiliseks koostismetallideks on enamasti tina ja plii
parim “lahusti” rauale Konts. HNO3 – transporditakse Al- või terastsisternides – labori tarbeks taval. 20 l-tes klaaspudelites Konts. HNO3 + konts. HCl (taval. 1 : 3 mahuliselt) – kuningvesi aqua regia (lad., ingl.), царская водка (vene), eau régale (pr.), Königswasser (saksa) Kuningvesi – veel tugevam oksüdeerija kui HNO 3, reageerib Au ja Pt-ga: HNO3 + 3HCl → NOCl + 2Cl + 2H2O Au + 3Cl → AuCl3 AuCl3 + Cl- + H+ → H[AuCl4] tetraklorokuld(III)vesinikhape Plaatinaga tekib analoogselt H2[PtCl6] Nitraadid kristallilised ained; kõige paremini vees lahustuvad soolad üldse peaaegu kõik, ka raskmetallide nitraadid, on hästi lahustuvad - kõrgemal to-l tugevad oksüdeerijad Kuumutamisel nitraadid lagunevad, olenevalt nitraati moodustava metalli aktiivsusest erinevalt: 1) aktiivsete metallide (K, Ca, Na, Ba) nitraadid: 2NaNO3 → 2NaNO2 + O2 naatriumnitrit
annaabi.ee 
