· Sotsialistlik illusioon eraomandus on vähemuse valitsemise ainus toetuspunkt. Kas? · Juhikeskne demokraatia kuidas hakkama saada bürokraatia kalduvusega ületada administratiivne funktsioon? David Beetham 1996, "Bureaucracy" 5 15.03.2010 Ametnikkond · Elukutselised- ja auametid · Vaimsus ja seotus kohustusega · Seotus seadusega · Ametnikueetos · Apoliitilisus Heinrich Herrfahrdt 1949, "Haldusõpetus" Avaliku teenistuse ja riigiameti mõiste (1) Avalik teenistus (edaspidi teenistus) on töötamine riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses. (2) Riigiametis töötamiseks loetakse töösuhet seadusandlikku, täidesaatvat või kohtuvõimu, riiklikku järelevalvet, kontrolli või riigikaitset
finants, politsei, rendi õigused · linna õigustest arenes välja linna omavalitsus, mille kompetentsi kuulus kodukord ja heakord, linna kaitse, seadusandlus, haridus, tervishoid, vaeste eest hoolitsemine · kujunes välja linnade valitsemise kord: o linna juhtis omavalitsus ehk raad, eesotsas linnapea ehk meer o raad koosnes raehärradest ehk bürgermeistritest mille arv sõltus linna suurusest · need olid auametid mille eest palka ei makstud o linna sekretär- tegeles jooksvate küsimustega, saegli andis linnakoolis tunde · sageli olid linnades ametis ka maahärra esindajad foogtid · linna suursuguseid kodanikke kutsuti patriitsideka, suursugused suguvõsad moodustasid patritsaadi, kelle sõna oli linnas maksev · suuremateks ohtudeks peale välisvaenlaste olid nakkushaigused ja tulekahjud
elukommete järgi. *Diktaator määrati ametisse konsulite ja senati poolt siis, kui riiki ähvardas suur oht. Ta sai ametis olla kuni pool aastat, sel ajal kuulus talle piiramatu võim. Üks konsul nimetati diktaatoriks. Pärast ametiaja lõppu pidi diktaator oma tegudest aruande tegema ja nende eest vastutama. Miks oli Rooma vabariik rohkem aristokraatlik kui demokraatlik? · Kõik need ametid olid auametid, palka nende eest ei saanud. Ametnikena said tegutseda ainult rikkad(suurmaaomanikud) Rooma impeeriumi teke 1) Esmalt oli tegemist Rooma linnriigina, mis hõlmas Roomat ja tema ümbrust. 2) Rooma vallutas Itaalia aastal 265 eKr. Tuli sõdida nii itaalikute kui ka kreeklastega. Väga raske vaevaga saadud võit(mingi Pürrose lause vms) 3) Rooma hõivab Vahemere lääneosa. Rooma ja Kartaago vahelised sõjad kandsid nimetust Puunia sõjad
lubatud usk oli katoliiklus. Algas uuesti hugenottide tagakiusamine. Louis XIII ajal võeti aadli käest ära kohalik valitsemine, kohtadele saadeti hoopis riigiametnikud, kes kandsid nimetust intendandid. Richelieu käsul löödi maha aadlilosside kindlustused, et nad ei saaks sõjalist vastupanu organiseerida. Selleks, et kõrgaadlik kuningavõimule lähendada, kutsuti ta õukonda ja talle anti auametid, mida nimetatakse sinekuuriateks. Põhimõtteliselt tähendas see ametit, mille eest palka saadi, aga tööd ei pidanud tegema (nt kuninglik veinikallaja). Need olid mõeldud selleks, et kõrgaadel ei oleks kuningavõimuga rahulolematu. Valitsemine läks ühtse keskuse, Pariisi kätte. Seal määrati ametisse ametnikud jms. Kõik seesama protsess jätkus ka kuningas Louis XIV ajal. 3) Alalise armee loomine algas Louis XIII ajal. Kui esialgu 17
1. novembril 1926 nimetat ta Sõjanõukogu alaliseks liikmeks, mis jäigi kindral E. Põdderi viimaseks ametipostiks. Uus amet tõi E. Põdderi Tallinna, kus ta liitus peagi käivitunud vabadussõjalaste liikumisega. Aastail 1928-1931 oli E. Põdder tallinna eesti Vabadussõjalaste Liidu esimees, 1929. aastast ka Vabadussõjalaste Keskliidu juhatuse liige. Kuid peale 1931. aasta märtsis toimunud vabadussõjalaste liitude II kongressi tuli tal oma vapsiliikumise-auametid maha panna, kuna ta ei olnud päri A. Sirki ja A. Larka aetud radikaalse poliitikaga, mis seekord võimust võttis. Võrumaal sündinud, kuid Tartus ülesse kasvanud E. Põdder olevat end ise pidanud tartlaseks. Tal olnud kombeks mõnikord tartu murret rääkida, tartumurdline sõna ,,õkva'' olnud aga ta meelissõna, mis andiski talle sõdurite hulgas hüüdnimeks Õkva. 1932. aastal jäi E. Põdder haigeks ta jalga lõi gangreen. Jalaoperatsioon ebaõnnestus ja jaanipäeval, 24
annaabi.ee 
