Atributsioonivigadeks nimetatakse vigu, mis tehakse teise inimese käitumise motiivide subjektiivsel tõlgendamisel omistades käitumisele valesid põhjuseid. Fritz Heideri järgi on põhjuste omistamisel tüüpiline, et: · põhjuste leidmine on automaatne protsess (reeglina ei analüüsita tehtud järelduste õigsust) · reeglina nähakse pigem ühte põhjust, kui mitmeid · põhjuseid nähakse käitujas ("ta on ise süüdi, et nii läks!"), nimetatakse ka fundamentaalseks atributsiooniveaks · sündmuseid peetakse kokkukuuluvaks ajalise ja ruumilise läheduse tõttu Käituja ja vaatleja seisukohtade erinevus vaadeldes kellegi käitumist, nähakse käitumise põhjuseid käitujas. Sattudes ise mignisse olukorda, märgatakse rohkem situatsiooniliste tegurite mõju enda käitumisele ("Ma ei saanud ju selles olukorras asualt vastata. Ma pidin valetama", "Keegi ei sundinud sind ju valetama!")
Atributsioonivigadeks nimetatakse vigu, mis tehakse teise inimese käitumise motiivide subjektiivsel tõlgendamisel omistades käitumisele valesid põhjuseid. Fritz Heideri järgi on põhjuste omistamisel tüüpiline, et: · põhjuste leidmine on automaatne protsess (reeglina ei analüüsita tehtud järelduste õigsust) · reeglina nähakse pigem ühte põhjust, kui mitmeid · põhjuseid nähakse käitujas ("ta on ise süüdi, et nii läks!"), nimetatakse ka fundamentaalseks atributsiooniveaks · sündmuseid peetakse kokkukuuluvaks ajalise ja ruumilise läheduse tõttu Käituja ja vaatleja seisukohtade erinevus vaadeldes kellegi käitumist, nähakse käitumise põhjuseid käitujas. Sattudes ise mingisse olukorda, märgatakse rohkem situatsiooniliste tegurite mõju enda käitumisele ("Ma ei saanud ju selles olukorras ausalt vastata. Ma pidin valetama", "Keegi ei sundinud sind ju valetama!")
subjektiivsel tõlgendamisel omistades käitumisele valesid põhjuseid. Fritz Heideri järgi on põhjuste omistamisel tüüpiline, et: · põhjuste leidmine on automaatne protsess (reeglina ei analüüsita tehtud järelduste õigsust) · reeglina nähakse pigem ühte põhjust, kui mitmeid · põhjuseid nähakse käitujas ("ta on ise süüdi, et nii läks!"), nimetatakse ka fundamentaalseks atributsiooniveaks · sündmuseid peetakse kokkukuuluvaks ajalise ja ruumilise läheduse tõttu Käituja ja vaatleja seisukohtade erinevus vaadeldes kellegi käitumist, nähakse käitumise põhjuseid käitujas. Sattudes ise mingisse olukorda, märgatakse rohkem situatsiooniliste tegurite mõju enda käitumisele ("Ma ei saanud ju selles olukorras ausalt vastata. Ma pidin valetama", "Keegi ei sundinud sind ju valetama!")
4) Me teeme kindlamaid järeldusi sellise käitumise kohta, millel on suurem mõju meile. Seega on oluline selle käitumise tähenduslikkus meile. 5) Me teeme kindlamaid järeldusi ka siis kui see tegevus on kas siis meid kahjustav või meie suhtes soodus. 15. ATRIBUTSIOONIVEAD Teiste inimeste käitumise vaatlemisel omistatakse tema käitumise põhjus tema omadustele. Sellist situatsiooni faktorite osatähtsuse alahindamist nimetati Lee Rossi poolt fundamentaalseks atributsiooniveaks. Selline teise isiku omadustega phjendamine toimub isegi siis, kui teisel inimesel ei ole mingit valikut, vaid ta peab nii tegema nagu ta teeb. Fundamentaalset atributsiooniviga tingivad mitmed asjaolud: 1) Tähelepanu suunatus teise inimese käitumine tõmbab meie tähelepanu endale ja tunduvalt enam kui see situatsiooniline kontekst, kus see käitumine toimub. 2) Erinev unustamine. Inimesed unustavad situatsioonilisi faktoreid kergemini kui isiksuslikke. 3) Esinevad erinevad
Seega on oluline selle käitumise tähenduslikkus meile. 2) Me teeme kindlamaid järeldusi ka siis kui see tegevus on kas siis meid kahjustav või meie suhtes soodus. Atributsioonivead Teiste inimeste käitumise vaatlemisel on üldiseks tendentsiks omistada teise inimese käitumise phjus tema omadustele. Sellist situatsiooni faktorite osatähtsuse alahindamist nimetati Lee Rossi (1977) poolt fundamentaalseks atributsiooniveaks. Selline teise isiku omadustega phjendamine toimub isegi siis, kui teisel inimesel ei ole mingit valikut, vaid ta peab nii tegema nagu ta teeb. Fundamentaalset atributsiooniviga tingivad mitmed asjaolud: 1) Tähelepanu suunatus teise inimese käitumine tõmbab meie tähelepanu endale ja tunduvalt enam kui see situatsiooniline kontekst, kus see käitumine toimub. 2) Erinev unustamine. Inimesed unustavad situatsioonilisi faktoreid kergemini kui isiksuslikke.
annaabi.ee 
