) teiste tajumine põhineb võtmeomadustel, mida arvame neil olevat nt 1)soe v külm inimene. 2)Me võime inimesele ka omistada teiste inimeste omadusi. 3)Sotsiaalsus vastavuses eemale tõmbumisega. Halo efekti põhjendab keskmise arvutamise mudel, mitte liitmismudel. – atributsiooni e põhjuste omastamine. Teise inimese käitumise ja motiivide subjektiivne interpreteerimine. Nt prillikandjad ja ilma prillideta in. kaasaluse atributsiooniks nim sündmuste, iseenda ja teiste käitum põhjuste seletamist. – iseenda käitumist, eriti ebaõnnestumisi, kaldutakse situatioonist tingitud teguritega. – teiste ebaõnnestumist kaldutakse seletama teiste isiksuste omadusi silmas pidades. S O atributsiooniviga. – stereotüübid. Seotud sotsiaalse grupiga. Grupi alusel omistame teatud omadused inimesel ej akirjeldame ta käitumist ka selle tõttu vastavalt tolle grupi inimeste
14.5. Sotsiaalne taju Sotsiaalne taju erineb füüsilisest maailma tajust selle poolest, et tugineb suures osas inimese subjektiivsetele järeldustele ja tõlgendustele toimuva kohta. Keskkonnas toimuvad mõtestamist, tõlgendamist ja hinnangute andmist hõlbustavad lihtsustused, mida psühholoogias kutsutakse skeemideks. Esmamulje kujuneb tavaliselt väliselt jälgitavate ja silmatorkavate eristavate kategooriate alusel. 14.6. Atributsioon põhjuste omistamine Kausaalseks atributsiooniks nimetatakse sündmuste, iseenda ja teiste käitumise põhjuste selgitamist. Atributsiooniteooria on kogum ideid sellest, kuidas inimesed teevad nähtuste kohta järeldusi ehk kuidas nad kasutavad ja kombineerivad nende käsutuses olevat teavet, et toimuva põhjusest aru saada. Inimesed teevad põhjuste omistamise protsessis otsuseid kolmest peamisest kriteeriumist lähtudes. 1) Eelkõige hinnatakse, kas toimunu tulenes inimesest endast või olukorrast
omadus ja see tingib, et tajutavad esemed säilitavad suhtelise püsivuse vaatamata tajumistingimuste muutustele. Taju konstantsuse tõttu tuntakse objekte ja nähtusi ära vaatenurga, kauguse, valgustuse jpt. tegurite muutudes. Taju omadused aitavad inimesel ümbritsevas keskkonnas orienteeruda, sest muudavad keeruka lihtsamaks ja kauge lähedasemaks. Inimestevahelises suhtlemises kalduvad suhtlemispartnerid tõlgen- dama teavet, sündmusi ja nähtusi oma seisukohalt ning seda nimetatakse atributsiooniks ehk teise inimese käitumise ja motiivide tõlgendamiseks ja põhjuste selgitamiseks. See on osa teiste inimeste tajumise protsessist. Atributsiooniteooria on kogum ideid sellest, millal ja kuidas inimesed teevad nähtuste põhjuste kohta järeldusi ehk kuidas nad kasutavad ja kombineerivad nende käsutuses olevat teavet selleks, et toimuva põhjustest aru saada. Atributsiooniteooria peamised vaatepunktid on järgmised: 1) põhjused eelnevad tagajärjele ehk ajalise järgnevuse põhimõte
siis negatiivsed omadused. Oreooliefekti seletus: 1. Liitmis mudel: Juku: +3+4+5= 12 Manni: +2+3+4+5+6= 20 (kummal rohkem positiivseid omadusi on) 2. Keskmise arvutamise mudel (teame mõlema kohta keskmiselt neli positiivset omadust). Juku: x= 4 Manni: x=4 Oluline on mõista, et meile piisab mõnest positiivsest või negatiivsest hinnangust, et inimesele teisi omadusi juurde omistada. 3) Atributsiooni efekt- kausaalsuse atributsiooniks nimetatakse sündmuste iseenda ja teiste käitumise põhjuste seletamist (?). 1949- anti hinnanguid prillikandjatele- nt kes kandis- hinnati töökaks, intelligentseks jne. Kokkuvõte: inimese tajumine Esmamuljet on raske muuta (ka siis kui see on vale). Negatiivne haloefekt on suurema mõjuga kui positiivne. Meid mõjutavad füüsilised omadused välimuse hindamisel. Hinnangud olenevad ka sellest, kes tajub (erinevate hinnangute andmist mõjutab see, milline on mu taju sensitiivsus)
annaabi.ee 
